-Happiness is only real when shared-

Tere,Tere

2011-07-21T21:57:00.000-04:00

Tere kodumaalased!

Oleme siis siin väga palju teinud. Käisin Jaana kooliga ekskursioonil,minul ninast verd jooksnud ja Triinu siia tulnud.

Ekskurisoon:

Läksime siis neljapäval ekskurisoonile lohus(nagu kosk). Mulle meeldis seal hullult. Ma käisin seal turnimas ja vees plätserdamas. Kuid ma väga tahtsin minna ujuma,ma kogu aeg Jaanat palusin. Lõpuks Jaana lubas mul ujuma minna, Jaana mõttes olin ma sõge peast, et ma sinna külma vette ujuma läksin. Lõbutsesime seal ära ja siis läksime õpetaja juurde. Seal vaatasime me pilte, tegime pitsat ja tegime jäätist. Lõpuks sõime ka :) ja siis sõit kodu poole. Autos rääkisin lõppmatuseni.

Nina päevad:

Öösel... "Jaana,Jaana,Jaana ma kardan..Müristab'' sosistasin ma. Läksin siis Jaana kaissu. Natukese ajapärast... "Jaana,Jaana mul ninast verd jookseb'' sosistasin J-le. Mul ikka päris rängalt verd jooksis... Minu jaoks. Siis jäime magma. Hommikul oli kõik korras, aga kui tööle läksime siis hakkas verd jooksma ninast. Natukese ajapärast kui veri oli kinni jäänd hakkas uuesti ja see kord hullemini. Jaana käskis Deel mini tampooni otsida. Panin siis selle ninna. Pärast juhtus seda sama umbes 2 korda. Ja nii saatki endale nina päevad.

TRIINU TULEK:

Dee ei saanud kahjuks Triinule järgi tulla. Siis rääkisin Jaanaga nonstop. Lennujaama jõudnud tuli Triin kohe uksest välja. Olime nii happyd ja siis tulid halvad uudised - kohver oli ära kadunud. Nad ütlesid et homme toovad kohvri Ashtonite juurde kuna me house sittime.
Täna hommikul ei olnud veel kohvrit toodud. Lõunal ka mitte. Ja nüüd on juba õhtu Ikka veel ei ole!!!!
Täiesti mõttetu...

Noh ega enam küll pole midagi kirjutada ,aga siis järgmise kirjutamiseni.

Õhupalli Festival

2011-06-20T21:18:00.000-04:00

Ma väga vabandan, et ma ei ole kirjutanud. Aeg on lennanud linnutiivul. Käisime esmaspäeval õhupalli festivalil koos Virginia ja Blythe'iga. Nemad said õnneks tasuta sisse, aga mina ja Jaana pidime maksma.
Lapsed tahtsid batuudi majja minna. Mina tahtsin ka minna mingisse batuuti, kuid et üldse hüppata ja mänge mängida saaks pidime mingi käepaela ostma, mis maksis veel omakorda $5. See oli puhas röövimine, sest pileti eest pidme ju nii kui nii maksama ja veel isegi Blythile pidime sella paela ostma, kes oli 2 aastane. Kui nad ära hüppasid läksime mänguväljakule mängima. Natukene aega mängisime, kuni sinna mänguväljaku lähedale ilmus lõbusõidurong. Lapsed tahtsid muidugi sõitma minna. Kui sinna jõudsime oli seal silt "1 inimene $2''. No tõesti - jälle pidime maksma. Pärast sõitu läksime mingeid mänge mängima.Virginia võitis käevõru ja mina võitsin pliiatsi koos kustukummiga. Päris hea oli võita pliiats :) (iroonia)...Läksime veel batuutide peale hüppama. Mina tahtsin ka minna, kuid ei lubatud, kuigi oli silt, mis ütles 12aastased või nooremad. Olin küll pettunud, aga noh pole midagi. Noh läksin siis samasse batuudi peale,mis ennegi. Samal ajal lasti kuumaõhupall õhku täis. Kui hakkasime ,,Ice cream Fore-u''-sse minema hakkati selle kuumaõhupalliga sõitutama(teatud kõrguses). Oleks tahtnud ka minna kuid see maksis $15 :(... Läksime siis Fore-u-sse võtsime jäätist,sõime ära ja sõit tüdrukute poole. Andsime siis tüdrukud nende isale. Ise läksime koju. Me pidime taara ja vanapaberi ära viima. Mina olin nii väsind, et ma ei jõudnud teha midagi. Ja siis vist Jaana sai kurjaks ja ültes: ,,Kui sa oled nii väsinud, siis mine magama!'' Ja ma läksingi, noh tegeligult oli see vist päris vale tegu. Kui Jaana tuli koju tagasi hakkas ta koristama. Mina hakksin niisama mängima. Jaana kutsus mind alla ja andis mullle tegevust, et ehitada päikese süsteem(noh mitte päris vaid mingi sugune projekt). Hakkasin tegema ja siis tuli Jaana üles midagi otsima. Ning ta nägi, et mul on veel teised asjad ka kokku panemata. Ta ütles, et ma peaksin need teised asjad ära panema. Hakkasin algul oma planeete kokku panema ja siis lugema. Aga Jaana sai sellest valesti aru ning ütles, et ära imetle neid planeete. Ma läksin nii marru millegi pärast, et viskasin need planeedid laua peale. Jaana käskis mul ülesse tuppa minna. Läksin oma tuppa siis. Jaana helistas skype-s emale ja tahtis, et ma emaga rääkiks. Ma küll väga ei tahtnud aga pidin. Rääkisin ära emaga ja olin aru saanud mis ma valesti tegin ja palusin Jaana käest vabandust. Tegin oma päikese süsteemi siis edasi. Kui valmis sain andis Jaana mulle raamatut lugeda. Jaana oli küsinud kas ma saaksin tal aidata koristada. Aitasingi! Ja siis tuli movie õhtu.Vaatasime 2 filmi,,The diary of Wimpy Kid'' ja ,,Eclipse''. Olin nii väsinud et ei jõudnud isegi hambaid pesta aga pidin. Ja oligi päev läbi....

Klaire kirjutab: Esimese nädala tegevused

2011-06-04T12:05:00.002-04:00

Esmaspäev:

Läksime vanaema,ema ja isaga Tallinna lennujaama. Pidime kohtuma kell 12.00 saatjatega. Selle aja sees ostsime mulle mentost,viineripirukat ja nestea'd. Siis läksime sinna kohta, kus pidime saatjatega kohtuma ja saatajd olid 2 poissi. Olin nagu VIP, sain kõigest esimesena läbi. Läksime lennukisse ja tõusime natukese aja pärast õhku.Väga kiiresti läkes esimene lend ja olimegi Helsingis. Seal anti mulle uus saatja,kes saatis mind lennukile ja ta ise lendas ka Californiasse. Magasin lennukis terve aja, mõni kord vaatasin telekat ka.
Kaheksa tundi ja nelikümend minutit oli möödas, hakkasime maanduma. Maandusime ära sain uue saatja, kes aitas mul pagasi kätte saada. Läksime mingist asjast läbi ja siis Jaana juurde. Tahtsin joosta tema juurde, aga saatja ütles ot-ot-ot. Lõpuks näitas Jaana oma dokumendid ära. Kallistasin teda ja siis läksime WC-sse Dagne juurde. Pisaraid ka tuli natuke. Kui ära kallistatud ja ära pisarad ära pühitud läksime auto juurde ja siis võtsime kohvrist leiba ja sõime. Siis läksime autosse ja lahti läks sõit Mc-donalsi. Kõht oli nii tühi, et halb oli olla. Jõudsime lõpuks kohale, mina tellisin big maci. Me sõime autos, sest pikk sõit koju oli meil veel ees. Kui koju jõudsime olin veel natuke aega üleval ja siis läksin magama. Esimene päev oli väga hea...ja palav!

Teisipäev:

Ärkasin ma kõige esimesena üles. Läksin alla telerit vaatamaja siis ärkasid lõpuks teised ka üles. Kui hommikusöök oli söödud pidime tööle minema. Algul viisime Jaana Reedi hoidma ja siis mina läksin Dagnega Blythe'i ja Virginiat hoidama. Blythe oli nii suureks kasvanud sellest ajast kui ma teda viimati nägin. Siis läkisme tüdrukutega Jaanale järgi ja siis läksime Andrew juurde. Me mängisime seal natukene ja siis Dagne viis Virginia kooli. Kui Dagne tuli tagasi pani ta Blythe'i ja Andrew magma. Siis jäid Dagne Ja Jaana ka magma. Mina aga ei maganud, mina mängisin. Siis tuli Drew ema ja tõi Gusi(koera) koju. Gus hakkas nii hullult haukuma, et Dagne ärkas üles. Jaana ka ärkas aga jäi uuesti magama. Lõpuks ärkasid lapsed ka üles. Siis nad mängisid natuke aega ja siis läksime välja mängimal. Nii palav oli väljas et ma väga ei tahnud olla väljas..........Aga lõpuks tuli Drew ema tagasi tema õega.Siis läksime Blythi ja Virginia juurde ja sõime seal mac and cheese(makaroonid juustuga),viinereid ja maasikaid.Siis tuli tüdrukute isa ka ja siis läksid JJ ja DJ jooksma mina jäin autosse kui nad jooksma läksid.Kui nad tagasi tulid läksime me koju.

töömesilane

2011-02-28T23:47:00.001-05:00

No, viimasest postitusest on nüüd julgelt kuu aega möödas jälle. Kas nüüd hakkabki nii olema, et iga kuu kirjutan oma tegemistest ühe korra? Oeh, ei tahaks küll, aga samas tundub, et ei saa midagi lubada ka.
Eelmises postituses lubasin et kirjutan sellest kurikuulsast kolmapäevast ka, aga ilmselt kõik kes vähegi huvi tunnevad teavad juba ka, mis tookord täpselt juhtus. Alati saab lugeda ka armsa Merksi blogi, sest tema on ikkagi kõige tublim meist ja ikka kirjutab ka aeg ajalt üht teist meie tegemistest. Meie Getuga nii tublid ei ole. Ilmselgelt noh.
Eelmine, või õigemini nüüd siis juba üleeelmine nädal käisime me Atlantas (Georgia) Nicil, John Paul'il ja Blakely'l külas. Pakkisime on seitsesada asja autosse ja reedel 11ndal veebruaril õhtul kell 5 istusime Merksi ja Getuga autosse ja alustasime sõitu Atlanta poole. Sõita oli täpselt 19 tundi. Kui vahepeal aega vähemaks sõidad siis peatuseid tehes kaotad jälle aega ja täpselt nii palju meil aega kuluski sinna sõitmiseks. Ühe jutiga sõitsime ära. Tegime kenasti vahetusi sõitmistega ja saime hakkama sellega. Öösel sõitmine oli kõige põnevam, sest väismusega hakkab siukest soga suust tulema, et ainult irvitad....Võiks mäletada, et kõhulihased olid ka valusad vist.
Laupäeval pisut peale 12 olime me kohal. Poisid võtsid meid kenasti vastu ja nii kui me sinna jõudsime tõmbasime end kenasti kerra kohe, sest uneaega oli minul täpselt 5 minutit power napist. Teised olid natuke rohkem maganud. Õhtul kohe toredasti välja ka poistega. Kes see nüüd täpselt teab, kas see oli liigne alkohol, vähene energia või mitu asja kokku, aga mina isiklikult ei saanud midagi aru, mis toimus kui me väljas käisime, ikka täitsa täis olin. Hiljem selgus, et ega Merksil ka kõige selgem pea polnud. Oh well, juhtub ikka eks. Lõbus oli ka, natuke mäletan.
Pühapäeval oli lihtsalt chillax. John Paul tegi õhtusöögiks kala, eriti maitsev ja siis me vaatasime koos grammyde jagamist ja Getter, Nic ja Merks panid puslet kokku. Massive pusle, mis valmis ei saanudki, selle nädala aja jooksul. Lihtsalt nii rängalt palmi juppe oli.
Esmaspäev oli sõbrapäev. Tegime porgandikooki ja poisid grillisid. Soe oli väljas, sai trenni ka tehtud. Getter käis jooksmas ja siis mina hiljem Merksiga. Napilt oleksime Merksiga oksele ka hakanud, nii jõhkrad mäed olid ja jubedalt oleks vett tahtnud juua vahepeal. Aga elama jäime. Tegime kõhulihaseid ja kätekõverdusi ja särki värki ja tiptop vorm oli õhtuks olemas. Nic ja Blake esinesid ühes väikeses pubis/baaris Eddie's Attic open mic õhtul ja nii me seal kõik koos elasime kaasa neile. Sai jälle napsutatud ka. Jaana jäi päris napsuseks ka. Koju jõudes otsustasime viina shote võtma hakata. Getul tuli kõhugripp ja tema jättis pooleli, aga J. ja Blake jõid edasi ja siis tuli tantsupidu ka. John Paul on väga hea tantsupartner I must say.
Teisipäeval tegime sushit. Päeval oli vist mingi tshill ka, käisime kuskil pargis kus muru oli kõike muud kui roheline, aga soe oli väljas ja eriti mõnus oli. Kevad!!! Ahjaa, teisipäeva õhtu peale sushit oli filmi vaatamine ka. People under the stairs, selline film. Vaadake ära. Hea "õudukas" on. :)
Kolmapäeval tegid tüdrukud end hommikul ilusaks ja otsustasid akvaariumisse kalu vaatama minna. Päris kihvt oli. Pingviinid olid no superarmsad, oleks tahtnud katsuda ka. Ja beluuga vaalad olid ka eriti toredad. Igast elukaid nägime. Pärast käisime H&M'is ka. Tüdrukud ikkagi ju. Õhtul koju jõudes poisse polnudki veel, nii et me pidime rõdu kaudu sisse ronima. No problem, me maalapsed ikkagi ja harjunud selliste asjadega. Getteril tundus, et tal ikkagi kõhugripp kimbutab ja mina hakkasin ka endale ette kujutama igast hädasid, nii et kohe kui tuppa saime tegime viina shotid pipraga. Täitsa terveks saime. Ja veel rohkemgi. Poisid tulid koju jammima ja siis Merks ja Getu ka proovisid trumme ja bassikitarri. Nalja rohkem kui palju. Edasi baaridesse. Getu ei mäleta esimest baari. Jaana ei mäleta enamust teisest baarist ja Merks ei mäleta juba kodust ära minekut. Selline kolmapäev oli.
Neljapäev oli veel rohkem kevad kui kõik eelnevad päevad. Super soe. Käisime kuskil järve ääres silla peal pikutamas. Nii soe oli, et G võttis püksid jalast ja J võttis särgi seljast. Ja nii me seal nautisime oma kerge alkoholisisaldusega "karastusjooke". Hea. Suurema osa päevast pikutasime väljas kuskil. Puhas nauding. Õhtul käisime kõik koos perekondlikult söömas ja hiljem mingis rändom pubis. Jällegi eriti tore õhtu. Viimane õhtu kahjuks. :(
Reede hommikul kell 10 alustasime sõitu tagasi põhja poole. Õhtul 12ks olime NY's, kus me öö hotellise veetsime. Laupäeval käisime NYC's ringi. Jalutasime, lõunatasime, jalutasime, J sai uue tattoo võrra rikkamaks ja siis jalutasime rongi peale ja tagasi auto juurde. Koju sõit võis alata.
Nüüd oleme nädal aega kulgenud siin tegelikkuses ja tahaks jubedalt tagasi. Eriti hea soe oli ja päris mõnus oli lihtsalt niisama olla. Koolist on mul nüüd küll mõned võlad tekkinud ja olen üritanud siin neid likvideerida, aga mõtted on kuskil miljonite meetrite kaugusel ja keskendumine koolitööle on rohkem kui raske.
Laupäevast olen jälle Leatherwoodide residentsis nädalaks ajaks. Ja siis ehk õnnestub meil üks märtsikuu nädalavahetus Bostonis ka veeta. Oleks plaan.
Proovin siis mitte päris kuu ajalist vahet jätta järgmise postituseni. Ei luba midagi kahjuks.
Vanaema, ma armastan sind ja igatsen palju!

Nojah, pealkirjaks sai töömesilane eks. Aga muud ma ei rääkinudki postitusest kui üks suur lust ja lillepidu. Tegelikult ülejäänud aja olengi tööd teinud, koolis käinud ja trennis. Ja sinna see enamus ajast kaobki. Lisaks mulle tundub, et mul hakkab siin sellest talvest juba väsimus tekkima ja üldse ei jõua mitte midagi. Tahaks päikest.

vahepeal oli nii...

2011-01-28T09:30:00.000-05:00

...ma olen selle blogi kirjutamise koha pealt ikka eriti laisaks läinud. No ma ei tea, nii palju on teha ju ka koguaeg. Nüüd kui tüdrukud siin on jätkub kohe palju rohkem tegevust. Isegi kodus diivani peal istumine on tegusam, sest juttu jätkub kauemaks ja kes see siis viitsib enam blogisse kirjutada kui õhtutunnid nii kaugele juba tiksunud on.
Möödunud nädalavahetusel võtsime ette sõidu New Jersey'sse. Pakkisime asjad reedel, ja kui tüdrukutel tööpäevad läbi olid asusime teele. Esimese öö veetsime Yonkersis, mis asub New York'i osariigis. Saime Davidi hotelli toad. Jõudsime sinna päris hilja, sest sõiduteed oli 5h jagu. Kohale jõudes kerge dušš, kokteil ja tuttu ära. Hommikul oli "varajane" äratus, nii 9 paiku, et kenasti enne 10 ikka sööma jõuaks. Kohv ja munad sees, tuppa tagasi. Dagne tõmbas end veel kerra natukeseks ja meie tsillisime niisama. 12 ajal plaanisime liikuma hakkata Asbury Park, NJ poole, mis asus meist 1,5h sõidutee kaugusel. Põhjus, miks me sinna üldse läksime on lihtne...muusika! Läksime kontserdile, ühte eriti mõnusasse pisikesse pubisse mille nimeks oli The Saint. Linn ise oli kohe ookeani ääres ja ma juba kujutan ette kui mõnus seal suvel võib olla. Tagasi kella 12 juurde kui me autosse istusime ja Dagne rahakotti kuskilt ei leidnud. Otsisime auto alt ja pealt ja seest ja hotellist ja igaltpoolt kust oleks võinud otsida. Mida ei olnud, oli rahakott...Istume autos ja siis Dagne avastab, et keegi on talle helistanud ja sõnumi jätnud. Rahakott leitud, iseenesest hea uudis, aga koht kus ta selle ära kaotas oli 1,5h kaugusel, kus me Yonkersisse sõites peatuse tegime. Jalg pedaalile ja kiirelt sinna kohta, mis oli kusiganes koht, sest me tegime seal täiesti lambika pissipeatuse ja alguses oli isegi raskusi ära arvamisega, kus see täpselt oli siis, kus me pissimas käisime ja selle rahakoti maha pillasime. Lõpp hea kõik hea, jõudsime kenasti rahakotile järele ja teekond Asbury Parki võis alata. Teekond ise oli küll juba 3h pikem, aga no worries, stuff happens. Ja meil on alati lõbus nii et nukrat meelt polnud kellelgi.
Õhtul 7ks jõudsime hotelli. Siuke veits sketchy koht oli, aga kaks voodit oli magamiseks ja pesta sai ka ja koridori pealt sai kokteilide jaoks jääd ka nii et superluks. Eriti kiirelt said neli tüdrukut end pisikeses hotellitoas ära pestud ja kammitud ja voilaa, olimegi valmis pidusse minema. Hotell kutsus meile takso aga millegipärast olid nad taksojuhti vale informatsiooniga varustanud, et me tahame rongijaama minna, Jess, kindlasti panime me nii palju rõhku enda ilusaks tegemisele, et rongijaama minna. Saime ikka õigesse kohta ja lõbus õhtu võis alata. Ahjaa, taksojuhi käest saime teada veel, et meie hotellis olev klubi on nimelt gei-klubi...interesting.
Pubis esines kolm bändi, nii et see oli justkui osta üks saad kolm komplekt. Eriti kuul. Esimene bänd oli Californiast, nende bändi nime ma kahjuks ei mäleta. Teine bänd oli sealt samast New Jerseyst, Rutherfordist nimelt ja nimeks oli The Briar Patch. Eriti lõugas nende esinemine, nii et rääkida üldselt ei saanud. Viimaseks esinejaks oli Holidays in London ja nende pärast me nende pika sõidu ette võtsimegi. Noh, kui nüüd aus olla, siis bändi laulja/kitarrist Nic on mulle silmarõõm ja kuna ma teda juba üle aasta näinud polnud siis oli eriti khuul minna teda kuulama. Vahva oli ja ma usun et räägin kõigi eest kui ütlen, et meil oli eriti lõbus.
Järgmine päev pidi siis kahjuks tagasi reaalsusesse sõitma. Enne veel tegime New York City külje all Cliffside Parkis peatuse ja käisime Nici, tema pere ja sõpradega lõunat söömas. Superlõbus oli ja kõik ta sugulased ja sõbrad on eriti eriti toredad :)...
Kojusõit kulges enam-vähem okeilt. Mida kodule lähemale me jõudsime seda küljemaks läks...Juba niipalju, et kui me kui me 10 ajal koju jõudsime oli kraade -23!, gosh...hullemaks läks. Hommikuks näitas kraadiklaas (kujutlik kraadiklaas läbi interneti) -32!!! Holy fk!
Esmaspäeval kerge tööpäev, õhtul kooli suure väsimusega ja koju puhkama. Tundsin esmaspäeva õhtul end eriti veidralt, kõht mulises ja süda oli kohtai paha. Kahtlustasin kõhugrippi sest Dagnel oli see pühapäeval/esmaspäeval samuti. Teisipäeva hommikuks oli selge, et ma selle endale ka sain. Tööle ei läinud ja puhkasin kodus. Üks hetk tõmbasin pitsi viina pipraga sisse, ema soovitusel, ja see vist tegi veits paremaks küll, sest kolmapäevaks tundsin ma end jub märksa paremini. Kuna David on suht pisikufriik ja kui tema haigeks jääb siis ta on hullem kui väike laps, ei pidanud ma ka kolmapäeval ja neljapäeval tööle minema, sest David ei tahtnud mitte mingi hinna eest kõhugrippi jääda kuna ta lendab nädalavahetusel Floridale.

Sellest, mis me kolmapäeval tegime...kirjutan ma järgmises postituses... :)

Back in Business

2011-01-18T00:38:00.000-05:00

Ajeeee. Kell on napilt pool üks öösel ja Jaanal pole und. Mis värk on? Ilmselt on ärevus...hihi. Nädalavahetus tõotab põnev tulla, nii või naa, I know...Aga enne räägiks mis siin toimunud on vahepeal.
Julgelt nädala ja natuke peale olen juba tagasi jõudnud olla Ameerika maal ja hea on olla. Noh alguses oli veits väsimust ka ja tegelikult pole ma päris meie kodus väga olla saanudki. Läksin ju mina juba 11ndal Leatherwoodide juurde ja jäin sinna kuni tänaseni. Ehk siis praegu istun meie kodu diivani peal ja eriti hea on.
Töö oli nagu töö ikka. Kohati viskab ikka nii üle et õumaigaad, aga ma olen õppinud sellest enam-vähem üle olema ja proovin positiivsetele asjadele keskenduda nagu näiteks kool ja see et G ja Merks siin on ja midagi on kindlasti veel head, eks...igas päevas on killuke unistust ;) wink-wink.
Mainin ära et ega seekord polnudki seal betoonmajas väga kohutav olla. Paar intsidenti(õigekiri?) siin ja seal. Eks need lapsed on ju "mina ja maailm" ja ega seda muuta ei saa. Üks päev kui ma hilja õhtul Rhyani, tema sõpradel ja Chapinil järel käisin koolimajast siis mingi vestluse käigus ütles Rhyan mulle Shut up! ehk siis pane oma suumulk kinni või midagi sellist. Ja oi oi oi ma sain pahaseks. Ütlesin kohe tema sõprade juures olekul ja ilma end tagasi hoidmata et tema minuga nii ei räägi!!! Kui ta tahab et ma teda homme lauatama viiksin siis parem kohelgu mind austusega ja minule ei ole temal mingit õigust öelda jää vait! Hahaha, hea, terve ülejäänud kodutee oli autos vaikus. Muhelesin omaette ja kuulasin raadiot.
Trenni olen ka kõvasti teinud. Sama kõvasti olen muidugi söönud ka mulle tundub. Ma ei tea, mis probleem on aga mul on meeletu söögiisu pidevalt. vanaema, mulle tundub et see on nendest poppidest GNLD vitamiinidest, sest enne seda polnd mul midagi häda. Okei, tegelt ma ei usu et nendest. Võibolla mul on lihtsal kõht tühi, eks?
No worries, paksuks ma veel minema ei hakka. Vastupidi. Mulle läksid endalegi ootamatult ühed teksad jalga, mis ma ammu ammu ostnud olin "motivatsiooni" püksteks. Üliheameel! Super! :)
Homme üritan omale juuksuri aja panna, et oma punast pead veits värskendada. Juustest rääkides, kui ma siia tagasi tulin siis otsustasin, et damn, mulle ikkagi meeldib kui mul tukk on. Niisiis, mõeldud tehtud, käärid kätte ja lõikasin ise tuka omale. Jessss. Täna olin wild child ja ei viitsind tukka triikida ega midagi. Käisin koolis lokkis tukaga. Dagne ütles küll et ma näen koll välja aga noh, ma ei tea, suva :D

Peaksin vist mainima kuidas on Merksi ja Getuga ka koos elada või mis? Ma ei tea ju. Ma pole eriti kodus olnud. Nii palju kui olen on küll väga meeldiv olnud :)

Nädalavahetuseks sõidame me New Jersey'sse. Lähme Nici kontserdit kuulama/vaatama/nautima...Bändi nimi siis Holidays in London. Väga ärev. Juba ootan!

Lõpetuseks mainin ära, et eelmine semester olin A'line. Kahel ainel oli miinus ka taga, aga mis kõige tähtsam algebra oli puhas A!!! Now lets all be happy together

Uus postitus @ WhoWillNeverKnow

2010-12-07T11:30:00.000-05:00

http://whowillneverknow.com/2010/12/07/blythe/

:)

Hiljem uudised maalt ja merelt

Fotod nautimiseks

2010-12-03T16:17:00.002-05:00

http://www.whowillneverknow.com

Siit võid tulevikus leida minu tehtud fotosid. Läheb aega enne kui ma selle foto-blogi päris nii tööle saanud nagu mulle ideaalis meeldiks. I'm working on it.

enjoy.

Ainult nii vähe jäänud...

2010-12-03T09:16:00.000-05:00

Tere. Täna on blogi kirjutamise tuju. Olen siin viimasel ajal suht asjalik olnud (ise arvan nii). Kui ma veel maininud pole, siis me hakkasime kenasti terviseklubis käima Dagnega. Nüüdseks juba kaks nädalat siis. Palju parem enesetunne on ja enesehinnang peaks ka paremuse poole minema hakkama.
Eelmine nädalavahetus oli meil üle pika aja mõlemal vaba. Laupäeva sisustasime suure koristus talguga. Tundus nagu me poleks oma korterit vähemalt kaks kuud koristanud. Noh, nipet-näpet siinseal ikka, aga sellist suurt koristust polnud liiga ammu juba teha saanud. Eniveis, Koristuse hulka kuulus ka see, et tõstsime veits tube ümber selle tarbeks kui Merks ja G siia tulevad, et siis kenasti magamisruumi oleks kõigile. Päris mõnus sai.
Pühapäeval võtsime ette teekonna Concordi (NH). Esimesena suundusime kinno "Love and Other Drugs" vaatama. Soovitan teil ka see muuvi üle tsekkida. Eriti siiras ja hea ja tõeline, mitte mingi tavaline hollywoodi mannavaht. Justkui päris inimesed ja päris elu, päris probleemid ja tõelised tunded. Oeh, meeldis meeldis. No eks see mängis ka oma rolli, et mees peaosatäitja oli ilma särgita rohkem kui mitu korda aga ma ise arvan, et see oli rohkem boonus sellisele heale filmile kui et põhjus, miks see film hea oli.
Film läbi, käisime Targetis shoppamas. Veits kodutarbeid ja siis korraks mall'i ka. Suurt midagi ei ostnud. Dunkin donuts'ist kohvi küll. Ja siis uuesti kinno "Unstoppable" vaatama. Jälle hea meelelahutus, soovitan ka seda teil vaatama minna. Põnev, põnev oli.
Mis veel? Ma olen viimasel ajal päris tubli olnud, enda arvates. Kes teab, see teab, et ma võin ikka päris laisaks muutuda vahepeal. Mis vahepeal, ma olengi üsna laisk pidevalt. Aga viimasel ajal olen ma alati oma voodi kenasti ära teinud ja riided panen kappi kui õhtul koju jõudes tudu riietesse ronin. Asjad liiguvad paremuse poole, kui ma nüüd veel sama tubli olen edasi, siis see võib harjumuseks kujuneda(heaks harjumuseks muidugi) ja siis on cool, sest noh, ega mulle ka tegelt segaduses elada ei meeldi. Lihtsalt, siiamaani olen ma väga hästi segadust ignoreerida osanud. Eks see Dagnega koos elamine hakkab mulle külge küll, head harjumused tulevad temalt. Tänks õde, et vanale koerale uusi harjumusi õpetad, hihi :)
Olen siin üritanud lõpuks omale prille muretseda. Kohutav noh. Aega on võimatu saada (selle aasta numbri sisse) ja silmakontrolli hinnad on ka suht kirved. Brrr. Prilliraamid võib päris soodsalt saada, aga nagu ikka on teenused siin "kõikide võimaluste maal" kirved.
Laupäeval lähme baari kutte lantima.

Bööö

2010-11-18T22:58:00.000-05:00

Ma ei ole tahtnud kirjutada siia. Peab olema tuju selleks. Ma ei teagi, kas ma tahan enam kirjutada sellest, mis toimus eelmine nädal. Ma olen piisavalt juba seda kedranud oma peas ja rääkinud osadele inimestele ja ma ei tea. hetkel rohkem ei taha.
Võibolla hiljem.
Aga täna oli hea päev! Hommikul ärkasin maru unisena üles (äratuse peale), jõin kaks kruusi kohvi ja vedasin oma paksu ahtri terviseklubisse. Tund aega ja natuke hiljem peale kodus pesus käimist oli eriti hea olla. Nii hea, et tahaks homme hommikul jälle minna ja trenni teha veits. Lisaks sellele heale tundele oli päike täna väljas. Ilus! Ja siis üks hetk saatis armas Piret mulle Hugo Bossi reklaamplakati pildi meili peale. No kellele ei meeldiks ilusaid poisse vaadata?
Mmm, ma ei mäleta, kas toimus veel midagi head. Aga koolis oli ka eriti chill.
Üks hetk tahtis Mr. Wilson küll mulle jala peale kusta, aga ma sain eest ära astuda ja astusin koera sita sisse, aga noh. Ega sellel ma küll oma meelt murendada ei lasknud.

Täna oli hea päev. Ma vajasin seda head päeva.

:)

I feel better...

2010-11-14T21:45:00.000-05:00

...tunnen end veidike paremini. Kirjutan homme, mis meil siin toimus eelmine nädal ja mis lahenduseni me esialgu jõudsime.

Olgugi, et me Dagnega oleme juba täiskasvanud neiud, siis viimase nädala jooksul on küll mõlemal selline tunne olnud, et tahaks ema ja isa juurde!

Kõik saab korda.

...

2010-11-11T11:43:00.000-05:00

...ja kui sa nüüd peale eelmise postituse lugemist arvasid, et enam hullemaks minna ei saa, siis saab veelgi hullemaks minna!

:'(

Welcome to the House of Horrors

2010-11-09T20:33:00.001-05:00

Oeh, oeh, oeh...
Ma ei teagi kust alustada. Kõige esimese asjana peaksin vist vabandama Annela ees, sest ma napilt unustasin tema sünnipäeva ära. Sellesmõttes unustasingi tegelt, et kaarti õnnesoovidega küll ümbrikusse ei pannud ja kirjamargiga Eesti poole ei saatnud. Aim sõu sorrrrrry!
Kui üks nädalavahetus on kõik maru hea ja mõtled, et enam paremaks minna ei saa, siis on absoluutselt õigus, sest sealt edasi läheb ainult hullemaks. Eelmine nädal oli mul rohkem vabu päevi kui tööpäevi (see oli positiivne), sest pühapäevast kolisime nädalaks ajaks Leatherwoodide juurde kuna Lo ja David lendasid Floridale. Nagu juba teada, siis Dagne ei peaks tulema, aga me oleme Vembu ja Tembu ja teeme kõike koos. Olid vist Vembu ja Tembu need, kes kõike koos tegid? Ah, vahet pole tegelt ju, mõte loeb.
Enne veel kui me pühapäeval siia tulime. Olime terve laupäeva Adamsite juures, sest Liz ja Clay läksid romantikat tegema. Saime õhtul nende juures saunas käia ja kaminasse tegime ka tule. Mõnna!
Pühapäeva varahommikul tulin mina juba "hullumajja". Ise juba kartsin, et mis siin seekord sündima hakkab, sest pole ju tükk aega nii pikalt siin öösiti olnud ja seekord on kõik neli last ka kodus. Hommik oli rahulik. Peale lõunat käisime Dagnel järel ja siis läksime toidupoodi. Vanem tüdruk Olivia tuli meiega kaasa. Tema on selline, et üksi ta kodus pole. Ta pole kodus ka siis kui õed-vend kodus on aga vanemaid pole. Keegi ei tea, mida ta kardab aga kohutavalt närvidele käivad tema nõudmised küll. Eniveis, tuli ta siis kaasa meiega ja poodi jõudes juba hakkab pihta: kaua läheb? kuna te valmis saate? jne jne. ütlesin siis talle, et sa võid meid autos oodata kui vaja. Tema vastu, et ta oleks üldse Dagnega koju tahtnud jääda. Ma ütlesin et Dagne tahtis poodi kaasa tulla ja et tema ei ole see kes lapsehoidja on, Dagne võib teha mida iganes ta tahab. Olivial on kohe kümme asja vastu ütelda, sealhulgas et tema ei leia, et see oli arukas, et me kõik poodi tulema pidime jne jne. Mis sa tulid siis kaasa kui see arukas polnud? Loll peast, ausõna. Kannatasime ära siis tema vingumise seal poes. Hakkasime maksma. Korraks ta vist mõtles et läheb autosse ära kui tema asjad kassalindi pealt läbi olid käinud aga siis otsustas ümber ja teatas ülbelt: ma ikkagi jään, sest ma pean allkirja andma(poes on neil arve, et ei peaks kohe maksma toitude eest), sest sina (ehk siis mina) pole ju tõeline Leatherwood. No mida solvangut? ma ei tahagi tõeline Leatherwood olla ja kui ma olekski, siis keegi teist, kes seda blogi loevad, ei tahaks enam minu sõber olla. Autosse jõudes kobises ta veel päris mitu korda ja koju jõudes õnneks läks ta oma tuppa ära. Üsna rahulik.
Ülejäänud päev kulges vist enam vähem kuni selle hetkeni kui David helistas ja teavitas magamisplaani: Chapin magab üleval telekatoas, gramps magab all telekatoas, Chapini enda tuba jääb vabaks ja mina või Dagne peame üks meist Maggie Sue kõrval magama nende magamistoas, see kes ei maga tema kõrval, magab MS toas. Mida hekki? Mis plaan see selline on? Laupäeva hommikul kui me korraks nende juurest läbi käisime siis jäi selline, väga loogiline, plaan, et Meie Dagnega magame Chapy toas, mis on kohe MS toa kõrval, ja kui MS tahab siis magab üks meist tema kõrval. Lihtsalt, et me ei hakkaks kaklema temaga, et lihtsalt järele anda ja magada tema kõrval nii nagu KÄSTUD. Oh well, võime ju leppida sellega, äkki ta ei tahagi, et kumbki meist tema kõrval magaks, sest viimasel ajal pole tal magamisega probleeme olnud. Peale telefonikõne mõtlesin, et mida mida, miks sellised muutused ja jälle ollakse maru salajased. Küsisin siis MS käest, et kas ta palus isal edasi öelda meile, et me tema kõrval magaksime (tal on see komme, et kui ta midagi tahab meie käest siis isa on vahendajaks, sest ta ei julge vist ise küsida)? Et ta ju teab, et ta võib mind juba usaldada küll ja peal aastat nende aitamist võiks arvata, et ei teki enam selliseid probleeme. See aga viis MS endast nii välja, et loomulikult ta läks kohe ja helistas isale ja nuttis ja kurtis seal, et meie teeme talle liiga. Arvata oli, et nii asjad ei jää ja kohe tuleb telefonikõne mulle ka. Tuligi. Aga ma poleks elusees arvanud, et midagi sellist mulle sealt vastu kostab. David põhimõtteliselt tõstis minu peale häält ja ütles, et mul pole mingit õigust niimodi küsitlema hakata ei Maggie Sued ega ka neid. Et see magamiseplaan oli täielikult tema idee. Ma küsisin siis, et see oli veits segadust tekitav, kuna laupäeval jäi hoopis teine plaan. Tema vastu, et ei ole nii, tema oli isiklikult mulle laupäeval öelnud, et üks meist peab Maggie sue kõrval magama. Proovisin uuesti öelda, et noo ma ei mõelnud midagi kurjalt ja et ma olen päris kindel, et laupäeval jäi teine plaan. Siis ta tõstis veel rohkem häält minu peale, võiks öelda isegi et sõimas, et minu töö pole küsimusi esitada vaid teha nii nagu öeldakse. Need plaanid tehti kõik selle heaks, et nemad saaksid Lorettaga puhata. No otseloomulikult mõtlevad nad ainult enda peale. WTF??? Ja siis kamandas veel, et nüüd lähed Maggie Sue juurde ja palud andeks talt. Ütled talle, et kõik oli sinu süü ja sa said asjadest valesti aru, et kõik see magamise teema oli Davidi idee, mitte Maggie Sue palve. Ja et pane teda paremini tundma. Kas said aru?
Toru hargile ja veed valla. No ma lihtsalt enam ei suuda. Ma pole üle pika aja nii palju nutnud kui pühapäeval. Kuidas ongi võimalik, et selline asi sind endast välja ei vii. Üksasi on väljakannatada nende hullude laste käitumist ja vastu haukumist aga see kui lapsevanematel ka enam sinu vastu mingit austust pole ja sind koheldakse kui orja, siis on asjad juba üle piiri läinud.
Vahetult peale seda insidenti pidin grampsile (Lo isa) järgi minema. Vanaisa nimelt lennutati siia selleks ajaks kui neid pole, mulle appi. Maru raske oli nuttu tagasi hoida kui grampsi peale võtsin. Grampsiga juttu puhudes läks tuju natuke paremaks õnneks. Koju tulles avastasin aga, et Olivia oli mu eriti popi uue kampsuni masinast läbi-läbi-märjana välja võtnud ja kuivatisse visanud, selleks et tema oma kahte asja pesta saaks. Arva ära kas ma hakkasin ladinal nutma jälle? Istusin seal pesutoas ja lasin pisaratel voolata. Millised teistega absoluutselt mitte arvestavad lapsed nad kasvatanud on? Kohutav. Chapin on neist kõige normaalsem ja temaga saab isegi normaalselt rääkida. Olivial on ikka väga tugevat teraapiat vaja.
Õhtu jätkus sellega, et ma sulgesin, et Maggie Sue tuppa mõneks ajaks ja Dagne tuli mind otsima. nutsime seal kahekesi ja otsustasime et raha ei saa seda üles kaaluda, mida ma siin läbi elama pean. Pole ime et ma masendusest end paksuks söön, kui ma koguaeg nende laste pärast masendusse langen. jah, nad maksavad mu kooli eest. Ilmselt sellepärast nad mõtlevadki, et ma neil ori olen. Ei aitäh. Ma ennem leian omale teised tööotsad, raban natuke rohkem ja olen õnnelik.
Otsustasime Lorettale ja Davidile tõsise kirja kirjutada. Ja kui asjad paremaks ei lähe, siis ma lõpetan nende aitamise. Helistasime emale ja isale ka öösel, et konsulteerida, et kas me ikka teeme õigesti. Peab ära mainima, et mul on ikka maailma parimad ema ja isa! Vabalt saab keset ööd helistada ja üles ajada ja muresid kurta ja nõuandeid küsida. Skaipi kõne lõppes meil ka suht nutuselt, nii et anna andeks ema, kui me sulle nii palju peavalu oma probleemidega põhjustame ja sul öösel magada ei lase. Aitähh aga, et oled meil alati olemas!
Loretta kirjutas vastu isegi meile e-maili aga vastus oli muidugi see, et räägime nendest muredest siis kui me tagasi tuleme. Loomulikult otsustavad nad rääkida siis kui nad tagasi tulevad, sest siis nad saavad oma puhkust nautida veel. Oeh, elame näeme, selle nädala jooksul selgub nii mõndagi ma arvan. Esialgu ma aitaks neid aastalõpuni ära, ja kui paremaks midagi ei lähe siis otsiks uued pered keda aidata. Väga võimalik on variant, et ma ei tule jõuludeks koju :'( Seda sellel lihtsalt põhjusel, et kui ma tõesti neid enam aitama ei hakka siis on vaja raha kooli jaoks kokku hoima hakata. Tugevalt!...

Oeh. Eksole. Kes ütles et elu peab kerge olema?
:(

Sõbrannade külaskäik!

2010-11-08T23:10:00.001-05:00

Aeg blogi täitmiseks...
Eelmine nädalavahetus oli üks rõõmsamaid aegu siin viimasel ajal. Nagu te juba teate käisime me Yonkers, NY's Halloween'i veetmas. Hommikul enne kümmet hakkasime siis NY poole sõitma. Kaks tundi sõitu ja väike peatus Holyoke Mall'is. Oli vaja veel viimased ostud halloween'i kostüümi jaoks teha. Ja kuna meil oli rohkem kui palju aega enne kui Merks ja G JFK'sse jõudsid siis oli vaja aega parajaks teha. No oli ju? Head kraami saime, odava hinnaga, hihi...Uuesti autosse ja sõit jätkub. Kokku oli JFK lennujaama 5h autosõitu. No, mida asja...ennekuulmatu, et me kuskile õigel ajal jõuame, veel ennekuulmatum oli see, et me rohkem kui tund aega varem lennujaama jõudsime. Egas midagi, käärid-markerid-glitter välja ja käsitöö võis alata. Nii võimas käsitöö käis autos, et markeri ja küünelaki haisust võis isegi kergelt soojaks pea endal hingata. Kell kukkus ja läksimegi siis lennujaama sisse sõbrannasid ootama. Ootasime ja ootasime. Närv tuli sisse. Kõht läks ka kolm korda lahti, aga WC küll ei julgend minna, kartuses, et äkki magan maha muidu kui tüdrukud läbi turvatsooni tulevad. Ootasime edasi...ja siis ja siis tulidki nad ümbernurga. Tegin neile lennukit ja jooksin vastu kallistama. Oeh. Kohe oleks tahtnud neid puruks pigistada, aga neil olid hiiglama suured kotid seljas ja pool maad oli veel tegelt turvatsoonist välja kõndida. Rõõmupisarad, kallistused, veel pisaraid ja veel kallistusi ja sõit Yonkersisse võis alata. Vähem kui tund aega hiljem olime omas popis hotellis ja vähem kui minutiga oli korras hotellitoast saanud kaos. Kasekese kommid, jess! ja siis muidugi viin-jõhvikamahlaga. Sättimine Halloweeni peoks võis alata. Merks ja Getter olid alternatiiv meditsiini töötajad, Dee oli batwoman ja mina KatVonD. Värvisin omal spreiga juuksed punased ja kuna seda spreid langes ka põrandale siis järgmine päev avastasime, et meil kõigil olid mõnusalt punased tallaalused (mitmeks päevaks). Sebisime endale hotellist ühe kuti, kes meid rongijaama viis. Napilt jäime rongist maha ja kuna järgmine läks alles 30 min pärast siis üritasime takso leida endale. Õnnestus ka. Ja NYC's me olimegi. Brrrrr, eriti jahe oli väljas ja väga kaua ei suutnud seal õues ringi trippida kahjuks, läksime mingisse täiesti suvalisse klubisse, kus oli rohkem kui palju rahvast. Tantsida sai. Lõbus oli!!! Ühed shotid tegime ka. Mingi hetk tekkis meil aga klaustrofoobia ja suured reisisellid olid oma lendudest ka maru väsinud, otsustasime klubist lahkuda. Jalutasime mõned blokid ülespoole, aga jalad väsisid ära ja külmemaks läks ka väljas. Metroo aitab alati...või siis mitte. Metroosse me saime, aga metroo rongis olev tüüp, kes peaks igat peatust teadma unepealt ka, saatis meid hoopis Union Square'is maha mitte Time Square'is nagu meil plaan oli. Oleks jubedalt Merksile seda eriti poppi osa NYCst näidata tahtnud. Oh well. Polnud ette nähtud vist. Tänavapeal kohtasime mingit kutti, kes Merksilt küsis, et kas nad on reaalselt arstid või lihtsalt nii riide pannud. Temal juhuslikult olid ka arsti riided seljas ja stetoskoop(?) oli tal ka kaelas. Sai just lahti oma vahetusest. Päris naljakas. Ja siis ta ütles mulle, et talle meeldivad need tähed mu näo peal ja et ma näen välja nagu KatVonD...haha. Vähemalt keegi sai aru, kes ma olema pidin, jess! Okei, Time Square'ile ei jõudnud, pole hullu, leidsime teepealt mäkdoonaldsi, kus kenasti kõhud täis saime ja Merks teavitas, et "siia ta tuleb tagasi!" Hetk hiljem jõudis meile kõigile aga kohale, et mitte mäkdoonaldsisse vaid njuujork citisse. Kell on 3, ja hotellis tagasi.
Hommikul oli kell 9 äratus, et end hommikusöögile vedada. Maru padjaste nägudega seisime seal ja kui ma aus olen, siis eriti miski väga mind isutama küll ei hakanud. Natuke muna ja kerge toast, rohkelt apelsini-greibi segust mahla ja natuke vahvlit ka peale-nii moepärast. Kõht täis ja tagasi magama. Kõik tõmbasime kerra. Peale uinakut asjad kokku ja sõit lennujaama võis alata. Enne veel tuli üks Starbucksi kohvipeatus teha ja siis muidugi läbi Manhattani südame sõita, et 40minutilisest teekonnast saaks 2 tunnine teekond. Ikka saab. Aga huvitav oli ja head plaanid tekkisid selle kerge vahelepõikega seoses. Ma ei tea, kas tohib veel rääkida, aga ma rõõmustan väga kui ütlen, et Merks ja getu otsustasid siia külla tulla meile aastaalguses. Natuke pikemaks ajaks kui päris tavaline küllasõit. Jepikajeeee...
Umbes täpselt 3 ajal jõudsime lennujaama. Üldse ei tahtnud tsaupakaa öelda, aga kahjuks pidi seda tegema ja ise uuesti autosse istuma ja 5h tagasisõit võis alati. Kes teab, et mul esmaspäeviti matemaatika on kell 6 õhtuti ja kes oskab ise matemaatikat, siis ilmselt juba taipasid et ma tegin poppi sellest tunnist(kolmest tunnist) koolis. Kohe päris sõidu alguses oli mul ükskõikkuitappev pissihäda, eiteamisajast ja kõht hakkas ka tühjaks minema. Mäkdoonalds, pissipeatus ja kerge sirutus. Kohv! Väga vajalik selleks ajaks. Kõht täis ja ummikutes vaikselt vegeteerimine võis alata. Kui esialgse plaani järgi pidime me veits enne 8 koju jõudma siis lõpuks astusime koduukse lävelt alles peale poolt kümmet sisse. Mõnusalt poolteist tundi ummikutes unise peaga olla pole just kõige rõõmsam tegevus. Thank god, et mul oli Dagne. Irvitada sai mõnusalt. Lõpuks kui juba kottpime väljas oli ja selle igava kiirtee osa peale jõudsime, kus exitid on 10miili tagant ja vahepeal on täiesti tühjus/kottpimedus/igavus siis oli ikka juba hirm, et kas püsivad silmad lahti või ei. Eelmise öö unevõlg andis väga mõnusalt tunda. No worries, Tegime kiire pissipeatuse, kus varustasin et külma vee ja red bulliga. Ja siis tegevuseks leidsime endale mängu "I Spy". Kes on mängid see teab, et asi seisneb selles, et üks ütleb näiteks sis I spy...something green ja teine peab ära arvama, mida rohelist ta nägi. Ja kui sa seda mängu kottpimedas mängid ja auto sõidab 70m/h siis on see ülihelikiirusel I Spy. Ikka ja jälle ma imestan ja mõtlen et kuidas saab ikka olla, et me Dagnega nii hästi läbi saame? Super...tänks täiega Dee, et mind teepeal hoidsid.
Rõõm oli rohkem kui suur kui lõpuks pea kodus padjale toetus ja silmad sulgeda sai. Ja oligi eriti fun nädalavahetus läbi...
See mis see nädal siin toimuma hakkas, see on juba hoopis teine jutt. Kell on aga 11 ja ma pean hommikul lapsed 6 üles ajama, mis tähendab, et 6 on ka minu äratuse aeg. Homme kirjutan teile oma muremõtetest...

Vodka with cranberry

2010-10-26T23:39:00.000-04:00

Eelmine nädalavahetus, täpsemalt siis laupäev ja pühapäev, said veedetud Bostonis. Nii väga meeldis, et juba plaanime uut korda, millal jälle minna saaks.

Laupäeval varakult äratus, mitte mingi metsikult vara muidugi, sest teadagi pole ma mingi hommiku inimene. Une ajasin silmast värskendava duššiga ja siis tuli metsik garderoobi tuusteldamine, sest oli ju vaja nädalavahetuseks kõik outfitid leida. Peo riided said nagu naksti valitud aga linna riideid oli küll vaja seitsesada varianti selga proovida. Naised juuu!

Veits peale 10 saime kodust välja, panka nädala tsekk sisse viia ja olimegi teel beantown'i poole. Vupiduu. Kaks tundi hiljem otsisime oma hotelli GPS'i abiga ja sinna lähedale parkimismaja. Kui ma veel ei maininud, siis Liz ja Clay Adams bronnisid meile W hotelli toa. Nad on ikka rohkem kui armsad ja me ei oskagi neid vist ära tänada. Hotell oli vinge ja tuba oli pisike aga väga popp. Leidsime siis parkimismaja kohe hotelli kõrvale. Check in, asjad tuppa, kerge värskendus ja linna minek. Jalutasime shopingu-tänavate Newbury ja Boylstoni peal. Poest poodi ja starbucksi ja ükskõikkui väga meeldis. Seal sattusime päris mitme väikese küünesalongi peale ja otsustasime ühte nendest külastada ka. Tund aega hiljem olime ilusate-värskete-värviliste maniküüride,pediküüride omanikud. Väga rahul.

Veel shopingut. Kokku me palju ei ostnudki. Mõistus hakkab vist koju tulema, selles suhtes et ei ole igat asja mis meeldib koju osta, või siis osta puhtalt sellepärast, et hea hind oli. Ja juba oligi aeg õhtus ja kõhud olid ka tühjaks läinud vahepeal. Leidsime mõnusa California pizza söögikoha, kus unustasime esialgse plaani salatit süüa ja valisime pasta kasuks hoopis. Seda seetõttu, et mitte oma keskkohta säästa, vaid järgmise päeva pohmelli kergendada. Oli ju plaan ikkagi õhtul välja minna ja salat küll kokteilide alla head ei tee.

Tagasi hotelli. Värskendus. Pesu. Puhkus. Jaaaa, oligi aeg peoks sättima hakata. Otseselt polnudki plaani nagu kuskile klubisse minna. See plaan tuli alles siis, kui vähemalt 2 kokteili all hotelli lounge'is ära joodud oli. Võibolla ka 3. Hea muusika, ilusad inimesed, head kokteilid, baaris oli ka mõnus. Valisime päris hea ööklubi ka, Royale. See oli kohe ümbernurga väga meie hotelli lähedal. Kui ma baari minnes veel kõrgeid kontsi kandsin siis enne tantsu keerutama minekut tõmbasin madalad saapad jalga. Hea otsus oli, sest kõrgetega poleks ma pooltki nii kaua seal vastu pidanud kui me olime. Klubi kohta nii palju, et ega ma täpselt ei saanud aru, kus mis oli, sest ega mind väga ei huvitanud ka. Nojaa, napsune olin eksole, aga mind huvitas rohkem tantsupõrand, sest ma ausalt ei mäleta, millal ma siin viimati tantsimas käisin. Ja sai tantsida! Ja tahan veel! Muusikat oli seinast-seina, mis oli väga hea, sest igale maitsele leidus midagi. Kenasid kutte oli ka. Tantsisin ühe Jose'ga päris pikalt. Oskas mind keerutada küll. Dagne leidis omale endast mitu aastat noorema kuti, kes õpib politseinikuks ja on Soomes sündinud. Juhan või John. Täpselt ei tea me, mis ta nimi oli. Aga see on teada, et ta arvas, et Dagne on ideaalne, sest ta muudkui kordas seda talle.

Pidu lõppes kell 2. Nagu ikka siin väljamaal. Hotelli tagasi. Shoksi sõime veits ja olime niisama toredad ja siis kerra ära. Eriti mugav voodi oli, aga see oli vist seetõttu, et ma seal peal eelnevalt hüpanud olin. Hüppasin mugavaks, vot.

Magasime 10ni. Oleksin vist tahtnud kauemgi lesida seal mugavas voodis, aga oli plaan veel veidike Bostonit nautida ja hotelli toa pidime ka ära andma. Aah jess. Peale seda kui olime autosse asjad ära viinud ja hommikusööögil ära käinud ja tagasi auto juurde läksime oli mul meeletu janu tekkinud. Vaatasin et oooh, jeee, veepudel ja natuke on vett ka veel sees. See oli selline pudel, kust pead imema vett, Tõmbasin siis veits "vett", mõtlen ise et veider maitse, alla veel ei neelanud. Tõmbasin veel, siis sain aru, et see "vesi" polegi teps mitte vesi vaid hoopis puhas viin. Autouks lahti, sülitasin välja ja sülitasin veel mingi 10 korda või nii ja loputasin suud, seekord veega siis, ja siis sõin veel pool õuna ka peale. Dagne muidugi irvitas täiega kõrval. Nimelt oli ta kodust selle vähese viina, mis meil alles oli, kaasa võtnud, aga vee pudelisse valanud. Kuna seda aga nii vähe oli, siis otsustasime uue eniveis osta, noo ja kesse seda tilka siis enam hotelli kaasa viitsis võtta. Sellepärast ta seal autos nii kenasti ootaski mind. Oeh. Nalja kui palju.

Veits ringi jalutamist veel Bostonis ja kojusõit. Ükskõikkui hea nädalavahetus oli. Ja veel mõnusam nädalavahetus on veel ees. Getu ja Merks tulevad juuuuu. Ja me saame keskel kokku. Äge!

Kallikalli

PS. Leatherwoodid võtsid uue koera jälle. Suure puudli. Musta värvi. Poiss. Nimeks saab vist Oscar.

Tule appi beebi Jeesus!

Oktoober 2.

2010-10-22T19:41:00.001-04:00

Moosilauke'i mäge ei tahtnud me kohe mitte viimaseks jätta. Võtsime ka järgmine nädalavahetus matkamise ette. Seekord oli plaan suurem aga tulem väiksem. Või noh, kas just väiksem aga plaan päristäpselt ei õnnestunud. Mõtlesime veel pikema matka teha kui eelmine kord ja see oleks meil 7 tunni ringis aega võtnud. Võibolla vähem. Kokkuvõttes ei teinudki me aga kogu ringi peale. Sõidutee selle Mt. Lincoln'ini oli rohkem kui 1 tund ja see teekond pikenes meil veelgi sest Marni(võtsime jälle nii Marni kui ka Gritsi kaasa) suutis jälle autosse oksendada. Pidime peatuse tegema ja autot koristama. Lõpuks kui kohale jõudsime oli kell juba nii palju, et kui me oleks tahtnud kogu ringi peale teha siis oleksime enam-vähem pimedas lõpetama. Dagne oleks tahtnud jubedalt kogu ringi peale teha aga mina ei suutnud, sest mul olid teatud põhjustel kõhus krambid. Kes teab, see teab. Jõudu polnud mul ka kõigerohkem, ilmselt ka selle külmetuse tõttu, mille eelmisest korrast saanud olin. Nii et polnud just kõige kergem matk üles mäetippu. Üles poole jõudes oli tee peal isegi jääd ja kohati oli see isegi väga ohtlik sest maru libe oli ja väga nagu kuskilt kõrvalt ei saanud ka minna. Lõpuks läbi higi ja pingutuste jõudsime isegi üles hütini.Seal nägime soomlaseid kellel oli väike armas Jack russeli karmikarvaline kutsa Pahkina kaasas. Natuke ajasime juttu ka põtradega, hihi. Suve perioodil saab seal hüttides ööbida ka. Nüüd oli seal juba maru külm. Päris päris üleval, kuhu oli veel oma miilike kõndida, oli lund ka. Sinna me aga ei jõudnud. Järgmine suvi, for sure. Allaminek oli seitsekorda kergem. Ja kojujõudes olime taaskord rampväsinud.

Nädala sees jälle kool ja töö ja kool ja töö ja töö.

Koolist nii palju, et esmaspäeviti on mul matemaatika, kuhu ma parema meelega ei läheks, aga midagi ei jää üle. Eks teinekord on isegi tore olnud seal.

Kolmapäeviti on mul stuudio ja asukoha valgustuse võtete klass/tund ;)....See on päris cool ka. Siiamaani oleme ainult siseruumides pildistanud, hiljem püüame väljas ka valgustust üles seada. Kuna me oleme aga ükskõikkui palju juba siseruumides neli tundi järjest pildistanud ja valgust sättinud siis see nädal saime preemiaks "eksursiooni" päeva. Käisime ühes kohalikus fotogaleriis näitust vaatamas. Armas väike galerii oli ja omanikuga saime ka vestelda. Õpetaja on meil ka super chill ja ta hakkab mulle järjest rohkem meeldima. Aeg ajalt ta ikka küsib: Noh jaana, mis sul kodustel uut ka toimub? UUdiseid? :)

Neljapäeviti on mul edasijõudnute must/valge fotograafia. Ega ma ei arva küll tegelt, et ma mingi edasijõudnud oleksin, aga saan hakkama. Eriti palju on veel õppida mul muidugi. Neljapäevases klassis on kaks õpilast, kes tulid sinna lihtsalt kursuse mõttes nagu. Üks kutt, kes on Hanoverist pärit, nimeks Willy (William vist) ja Eva (hääldad täpselt nii nagu loed, aga mitte eeva, vaid eva, lühikeselt) tema on Norwichist pärit. Eva on eriti chill ka, sama chill kui õpetaja. Tal on ükskõik kui lahe iseloom ja tundub, et tal on koguaeg hea tuju. Pakatab positiivsusest. Ta töötab Hanoveris Umplebee kohvikus ja ma lähen talle sinna esimesel võimalusel külla.

Üle maailma pika aja on mul terve nädala vahetus vaba!!! Thank you Baby Jesus! Et mitte oma vaba nädalavahetust raisku lasta lähme me Bostonisse Dagnega. Alguses oli plaan ainult laupäevaks minna, sest me ei leidnud kohta kus ööbida. Siis aga pakkus Clay(Virginia ja Blythe'i isa) meile eile, et nad võtavad meile Bostonisse hotellitoa. Neil mingid punktid kuskil ja ilmselt on tal neid omajagu. Eniveis, mõeldud tehtud. Broneeriski meile toa. Super. W hotelli, mis on kohe Bostoni kesklinnas. Eriti äge ja popp. Ma olen nii ärevil meie nädalavahetuse pärast. Saab baari minna ja kenasid kutte lantida, hahaa...Laupeval, ehk homme siis, plaanime minna ka moodsa kunsti muuseumisse (Museum of Fine Arts) ühte moefoto näitust vaatama. Jaaaa noo, loomulikult kaasneb Bostonis olekuga ka shopingutuur. Vähemalt mingi väiksemat sorti.

Ja siis tuleb järgmine nädal kõvasti tööd ja koolis käimis ja tööd ja tööd ja siis ja siis ja siis...pühapäeval sõidame New Yorki JFK lennujaama Getterile ja Merksile vastu ja õhtul tuleb kõva Halloweeni tähistamine. Või siis rohkem suure sõpruse ja taasnägemise rõõmu armastuse jne jne jne tähistamine. Pigem viimast eksole....

Aaaaa, ma olen õnnelik!!!

xoxo

Octoober!

2010-10-22T10:43:00.000-04:00

Kui ma nii jätkan, siis saangi blogi postituste pealkirjadeks kuu nimed panna. Eksole? Kallis ema mul mainis, et vanaema on pettunud, et ma nii laisaks muutunud olen ja tal õhtul tee ja küpsiste kõrvale midagi lugeda pole mu blogist. Midagi uut siis, seega. Ja Annela armas tahab minu mõtteid lugeda...ja võibolla on seal netiavarustes keegi, kes mu blogi loeb, keda ma üldse ei tea...Auuuuuuu?
Selle kuu aja jooksul on tegelikult eriti palju juhtunud. Kes facebookis käia saab, see on pilte näinud sellest kui me mäkke ronisime Dagnega. (Vanaema, kui sa ilusti palud, siis emps näitab isa facebookist sulle ka pilte). Üks nädalavahetus otsustasime Mount Moosilauke'i otsa ronida. Nagu öeldakse, et seltsis segasem, siis võtsime Adamsite koera Gritsi ja Leatherwoodide koera Marni ka endaga kaasa. Moosilauke'i oli üks tunnike sõita ja Marni pole oma aastase ja natuke peale elu jooksul veel autoga sõitmisega ära harjunud. Tsutikene enne kohale jõudmist suutis ta oma hommikusöögi kenasti auto tagaistmele välja oksendada. Õnneks võtsime me Davidi truck'i, Nahkistme pealt on koera okset märksa kergem ära koristada kui meie auto riidest istmete pealt. Marni on puudlikutsu ja sellele koeratõule vastavalt on ta ikka täielik preili. Mägistel, kivistel, poristel teedel kõndimine pole ikka päris tema jaoks. Alguses oli päris naljakas isegi vaadata, kuidas ta kõvasti vaeva nägi ja otsis teed kust natuke kergem oleks üles minna. Grits seevastu pani turbliga läbi väikeste ojakeste ja pori ja kivide ja tegi oma teekonna sellega ilmselt kaks korda pikemaks kui meie oma. Terve matka aja rääkisime me Dagnega mida Marni ja Grits omavahel räägivad. Grits mõnus maalaps ja Marni suurest linnast pärit. Huumorit kui palju. 2 tundi ja üleval me olimegi. 4802 jalga kõrgust sellel mäetipul. Üliilus ja hingematvalt kaunis vaade. Ilm oli super selleks ettevõtmiseks ja üleval oli kõik nii selge, et kui mul hea silmanägemine oleks siis ilmselt oleksin all lehvitavatele inimestele vastu lehvitada osanud...haha..noh, mitte päris..aga ikka väga selge ilm oli! Üleval kerged snäkid. Üllatavalt soe oli isegi. Päike oli mõnus. Aga kui tuul tuli, siis pidi mütsi pähe panema ja kindad ka kätte. Minul hakkab ikka väga kergelt palav ja kui Dagne veel mõnusalt sisse mäsitud oli olin mina juba omal jaki pealt võtnud, kindad ja mütsi kotti pistnud ja pikavarrukaga pusal luku ka eest lahti teinud. Tagantjärele oleksin ehk luku kinni jätnud, sest õhtul koju jõudes oli kurk valus ja järgmine päev oli külas nohu, mis ülejärgmine päev veel hullem oli ja köha ka vastavalt külmetusele. Seda ka, et mäe otsast alla tulime 10min kiiremini. Koju sõites olid koerad nagu laibad ja keegi autosse ei oksendanud ka.
Nädala keskel toimub täpselt nii palju mul, et töö ja kool ja töö ja kool ja töö. Tööd on ilmselt rohkem. Vahepeal ajab marru ka. Loretta ei suuda mulle viimasel ajal üldse nädalagraafikut õigel ajal saata. On olnud juhuseid(liiga palju) kui ma pean ise talle kirjutama, et kas ta saadaks mulle graafiku. On olnud ka juhus kui ma ärkan keset ööd üles, et meili kontrollida, sest ma ei tea, mis kellaks ma hommikul tööle pean minema. Hea oli et kontrollisin, sest tööle pidin minema 8.30ks aga äratus oli mul sätitud 9.30 peale. Oehh...Tegelt idee kohaselt oleksin võinud sisse magada ja öelda, et sorri aga sa ei saatnud ju mulle õigel ajal vastust, et kuna sul mu abi vaja on. Südametunnistusega inimene nagu ma olen tunnen end nii halvasti et lihtsalt ei suudaks nii teha. Vahetevahel tuleb küll tahtmine süda külmaks teha, aga näed, ei suuda.
Kooli kohta nii palju, et...ERITI MEELDIB! Isegi algebra on siiamaani okei olnud. Mata pole kunagi mu lemmikute hulgas olnud, aga siin õpetetakse asju kuidagi algeliselt ja teatud asjad, mis meile koolis õpetati tunduvad mitu korda lihtsamad. Olen siis mõned korrad klassis häält ka tõstnud ja pakkunud variante kuidas veel lahedada saab neid ülesandeid. See esmaspäev jäin ma viimaseks, kes klassist ära läks ja siis õpetaja kiitis mind, et ta kohe vaatas ja mõtles: "See neiu oskab oma algebrat!" hahaa. Puhas nali ju. Mata oli mul mõnusalt tugev 3. Vahest harva väga nõrk neli. Noh teatud valemeid võin ma ju mäletada aga peast arvutamine on mul ikka väga nõrk 2! haha. Las ta arvab, et ma olen äss. Äkki tuleb kasuks? :-)
Kaks lõiku tagasi avastasin ma et ma ei oska enam eesti keeles kirjutada ka. Noh, tegelt see pole mingi suur avastus, sest ma ei oska õigesti ei eesti ega ka inglise keeles rääkida. Keel läheb sõlme ja hakkan puterdama. Vahepeal ma arvan, et mul on logopeedi juurde vaja minna. Okei, tagasi mõtte juurde, et ma ei oska kirjutada eesti keeles. Kes veel tähele ei pannud, siis ma kirjutasin pealkirjas Oktoober "c'ga". Armas Jeesus, tule appi! Hakkasin vist inglise keeles kirjutama ja siis oo'de peal otsustasin eesti keele peale üle minna.
PEan nüüd tööle lippama, aga et oma blogipostitustega tasa teha ajas siis üritan hiljem kirjutada meie matkast Mt. Lincolni otsa ja veel mõningatest tegemistest, mis vahepeal toimunud on.
Tsaupakaa.
Love u very many!

Head uudised

2010-10-18T23:02:00.001-04:00

Ma näen oma kalleid sõbrannasid Getut ja Merksi juba 2 nädala pärast! Õumaigaad. First and Best Halloween ever!

Uus septembrikuus

2010-09-24T19:49:00.000-04:00

Mis uut?
Kool algas jälle. Seekord võtan rahulikumalt ja registreerisin end ainult 3 klassi: mata(mitte vabatahtlik valik), stuudio/valgus võtted, edasijõudnute must&valge fotograafia. Siiamaani on chillitbäng. Täiega äge ja hullult meeldib. Mata jätaks ära kui saaks, aga pean selle ükskord eniveis tegema ja mõtlesin, et nüüd on aeg see kaelast ära saada. Kuigi...ega paha vist ei tee oma ajusid natuke ragistada.
Mõned nädalavahetused tagasi käisime me Burlingtonis, Cake bändi kontserdil. Reedel tulid Tina ja Zach meile külla ja tsillisime meie juures. Kerged joogid, lauamäng ja rohkelt jutustamist. Hiline uneaeg ja varajane ärkamine. Laupäeva hommikul tegime vahvleid hommikusöögiks ja veidi peale 12 asusime Burlingtoni poole teele. 1,5h sõita ja kohal me olimegi. Davidi kaudu saime tasuta hotelli ka. Eriti VIP oli see, et see hotell polnud isegi avatud veel ja juba võeti meid vastu. Avamine hilines veits ja nii me olimegi seal hotellis, napilt ainukesed. Asjad hotelli ja linna minek. Kõigepealt käisime vist Magic Hat'i õlletehases ka. Õlut maitsesin ka, aga kuna ma väga suur õllesõber pole, või pigem üldse mitte, siis nautisin niisama teiste seltskonda ja õlletehase tuuri. Eriti sheff oli. Ostsin t-särgi ka sealt, mis oli veel sheffim. Tuur tehtud siis sõitsime küll linna. Seal läksime kohe sööma. Väljas oli päris mõnus ja nii saimegi väljas istuda. Hea toit, head joogid ja mõnus seltskond, mida veel tahta? Nooo, tahtsin uut tattoo'd. Leidsime tattoo shopi üles, kahjuks oli neil vaba aega alles 7 tundi hiljem ja nii me otsustasime pühapäeval tagasi minna.
Jalutasime veits ringi veel kesklinnas ja sattusime eriti kuuli tänavashõu peale. Kaks kutti, päris kenad, mängisid tulega ja olid vägagi akrobaatiliste võimetega. Huumori meel oli ka neil paigas, nii et väga hea shõu osaliseks saime. Natuke veel ringi jalutamist, baarist-baari ka ja lõpuks otsustasime toidupoodi minna ja rohkelt junki hotelli kaasa osta õhtuks. Jooke veel ja sööki ja niisama relax. Pühapäeva hommiku veetsime põhiliselt hotellis. Veits enne mu tattoo aega läksime Burtoni esinduspoodi. Õumaigaad, seal oli äge. Ma oleks pooli asju sealt poest omale tahtnud! Eriti lahedad olid iidvanad(noh, mitte päris, aastast 1978 v nii...)Burtoni lumelauad neil seal seina peal. Jällegi väga õnnestunud ettevõtmine, sest sai natuke rahakotti ka seal kergendatud.
Järgmine peatus, tattoooo shop ja Jaana ongi uue tattoo võrra õnnelikum. Juhhei! Viimaseks see ei jää, sorri ema/isa ja vanaemad :p...
Üks hetk käsime end hotellis värskendamas ja siis oligi kontserdile minek. Väga lahe oli. Mõnusalt väike venues oli see, mis tegi kõik veel mõnusamaks. Korda läinud ettevõtmine overall. Väga hiline kojusõit ja järgmine hommik tööle minna polnud kõige lõbusam. Pluss see, et esimene mata oli ka õhtul. Kammoon, kesse käib õhtul kella 6st 9ni matat tegemas? Mul on aju juba selleks ajaks kringel.

Ostsin täna omale eriti khuulid uued kõrvarõngad + ühe vest/sweater moodi asja ka. Toidupoes käisin ka ja damn, nüüd on raha pangaarve pealt läinud. Õnneks on selle nädala palgatshekk rahakoti vahel, aga kuna siin pangad sakivad sajaga siis see raha ei lähe sinna peale enne esmaspäeva. Õu Emm Dšii...Kas ma rääkisin, et ma tegin isale pangaülekannet effing 3 nädalat või kauem. Kiviaeg!

Aga mõned asjad on head ka. Näiteks Häagen Dazi "Five" jäätised,mille valikutest mint on nagu heaven!

Mu Kappkeik...

2010-09-22T09:41:00.000-04:00

Merilin armas kallis...terviseks! ;)

Vanaema Helju!!!

2010-09-09T10:42:00.000-04:00

Õnnesoovid suured sulle kallis vanaema!

Ilusat sünnipäeva kookide, pirukate, morsi ja shampusega...

...ja, et ei tuleks puudust kallistustest!

Armastame,

Dagne & Jaana

Gentlemen Prefer Blondes

2010-09-08T09:02:00.000-04:00

Lady Beekman: It's a tiara.
Lorelei Lee: You DO wear it on your head. I just LOVE finding new places to wear diamonds.

Back to reality...ehk puhkuselt tagasi

2010-09-02T11:17:00.006-04:00

Dagne ja minu puhkus Maine's...

Laupäev 21.08:
Ärkasime vist mingine 8 paiku. Viimased asjad veel autosse. Kiire hommikusöök ja 9.30 asusime teele. Jõudsin juba GPSi järgi 20 minutit vähemaks meie sõiduaega teha kui sattusime ummikusse. Päris mitu aega istusime seal. Vaikselt liikusime edasi küll, aga siiski siiski...12.30ks jõudsime Old Orchard beach'ile. Olgugi, et hommikul oli selge taevas ja tundus täitsa rannailm olevast siis rannas me olime kokku vast tund aega ja enamuse ajast külmetasime. Sest pilved tulid ja jahe tuul samuti. Oh well, läksime siis oma kämpinguala otsime. Peatusime Saco KOA's. Surprise! Esimese öö pidime kahjuks kohe peamaja kõrval veetma ja üritama oma telki kivipinnale püstitada. Naiss. Vaiad küll sinna maapinda sisse ei läinud. Otsustasime siis telgi juba pigem woodchips'ide peale panna. Kuna me midagi eriti päeva jooksul söönud polnud, siis 4.30 paiku oli meil pähklivõivõikude õhtusöök. Kohvi jõime ka. Istusime telgis ja jutustame kui järsku käib mats ja maaühendus ja üks daam komistas meie telgi nööride taha ja käis käpuli meil telgi ette. Natuke oli naljakas ka, kuigi ta vist sai haiget. No ei ole ju mõtet teiste laagriplatsilt läbi kõndida, olgu see talle õpetuseks! :p Kui pimedaks läks siis näidati hommiku-õhtusöögi maja juures filmi. Nagu välikino oli. Lõke oli ka. Mõnus. Filmiks oli The race to the Witch Mountain. Lastekas. Mina vaatasin, Dagne luges raamatut ("remind me again why I need a man").
Pühapäev 22.08:
Ärkasime juba 7.30. Seda vist seetõttu et suht vara saime magama ka. Kiirkaerahelbepuder ja kohv hommikusöögiks. Kerge relax ja telk kokku, sest pidime sealt maja kõrvalt sügavamale metsa kolima. Kuna laagriplatsilt välja tsekkimine pidi alles kell 11 toimuma, siis oli meil päris mitu aega passida seal enne kui me oma telgi uude kohta üles saime sättida. Natuke peale 10 helistati meile, et meie koht vabanes ja me võime nüüd sinna minna. Esialgu oli jälle hämming, et misasja, Jälle peame üritama kõva maa peale telki panna? Nope, kerge isetegevus jälle ja otsisime veits pehmemat maaala. Telk püsti. Matid ja tekikotid ja padjad telki ja minek. Sõitsime Portlandi, mis oli Sacost 15-20min sõidutee kaugusel. Käisime tegime ühe ülemistejärve-sarnase-järve ümber veitsa üle 5km jalutuskäigu.Jalad said kahjuks minu peale pahaseks sest neile ei meeldinud üldse ketside sees olla. Olen terve suve plätudega ringi lipanud ju ja ketsid mu varvastele küll ei meeldinud-vastutasuks villid! Oolrait, mis seal ikka, ega siis sellest tuju morjendada ei saa lasta. Peale jalutuskäiku sõitsime Portlandi kesklinna. Seal jalutasime veel ringi. Käisime lõunatamas sadama lähedal, fish and chips ofkoors. Kuidas sa tuled Portlandi ja ei söö mereande, No can do! Jalutasime peale seda ringi, käisime pisikestes ja natuke suuremates poodides ja lõpuks kui ära väsisime sõitsime kämpingualale tagasi...Täpselt ei mäleta, mida me seal laagriplatsil tegime, aga ma usun, et lõket ja nautisime veini ja lugesime raamatut. Mina võtsin jälle kätte "The girl with the dragon tattoo", mida ma juba aprillis lugema hakkasin kui Sanibelil käisin. Koju tagasi jõudes ma seda raamatut rohkem ei lugenud ja nii ta mul seisis öökapi peal kuni puhkuseni.
Esmaspäev 23.08:
Varajane äratus taaskord. Öösel sadas vihma ja esmaspäevaks lubas ka sadu nii et me väga suuri plaane ei teinud selleks päevaks. Hommikusööki läksime ühte Auto Diner'isse sööma. Koht ise meenutas tanklat aga söök oli super hea ja eriti odav! Ja kuna telgis magamisest oli kerge külm nahavahele pugenud siis oli päris hea soojas kohas hommikust süüa :). Peale hommikusööki sõitsime Borders'isse(raamatupood) ajakirju lugema. Teepeal nägime aga suurt H&M'i silti ja avastasime, et Borders'i kõrval kohe oli mall. Juhhei. Kell oli muidugi veel vähe ja poed polnud avatud. Jalutasime siis kaubamajas niisama ringi ja vaatasime, mis häid poode neil seal on. Lõpuks avati poodide uksed ka ja sai jälle natuke shopatud. Lõpuks ostsingi vist ainult H&M'ist paar asja. Ostsime ühest mõnusast kohvikust kohvi ja saiakesi ja istusime veits ja puhkasime jalgu. Edasi sõitsime Bordersisse ja lugesime seal ajakirju päris tükk aega.
Siis sõitsime Portlandi kunstimuuseumisse. Eriti meeldis. Huvitavad maalid ja väljapanekud. Peale muuseumit otsisime ühte tattoo shop'i ja lõpuks kui leidsime selle siis oli seal uksepeal silt, et nad on esimese oktoobrini suletud. Oeh. Mida asja? Noh jäi käimata siis. Otsusasime hoopis sööma minna ja leidsime ühe mõnusa baari, kus kinnitasime keha - taaskord seafood.
Läksime siis telki tagasi. Dagne tukastas ja mina lugesin oma raamatut. Mul on eriti hea meel, et ma seda uuesti lugema hakkasin, sest Stieg Larsson on ilmselgelt meistriteose kirjutanud. Soovitan lugeda teil ka. Üks hetk panin mina ka vist raamatu käest ja tukastasin natuke. Peale pärastlõunast uinakut läksime kinno "Switch'i" vaatama. Päris okei muuvi oli. Siuke tavaline chick-flick...Peale filmi kenasti telki tagasi ja tuttu.
Teisipäev 24.08:
Hommik oli isegi päris okei. Saime vist lõkkeääres ise hommikusööki teha ja kohvivett ketta omale. Kõht täis ja unemati silmast ära aetud võtsime teekonna Boothbay poole. Enne Boothbay'd peatusime veel Oceanpointis. Seal oli imeline. Vaade oli hngemattev ja ilm oli ka üllatavalt soe. Isegi tuul oli soe seal ookeaniääres. Need mõnusate lainetega pildid ongi seal tehtud. Oleks tahtnud seal isegi kauem olla, aga plaan oli minna üks metsatee üles leida, et seal kõndima minna. Aega läks, aga üles me selle leidsime. Päris chill jalutskäik oli, umbestäpselt tund aega või nii. Jalutamas käidud sõitsimegi lõpuks Boothbay'sse. Parkisime auto ära ja jalutasime seal sadamalinnas ringi. Taaskord sai pisikestes armsates poodides käidud ja lõpetasime selle päeva õhtusöögiga ühes mereandide restoranis.
Koju sõites nägime Saco naaberlinnas Scaraborough's actionit ka. Kaks politseiautot kihutasid meist mööda ja veits hiljem kiirabiauto ka. Siis kiirabiauto jäi vabsjee teeääres seisma ja ootama justkui. Sõitsime edasi, siis nägime politseiauto tulesid ühe motelli ees. Inimesed seisid väljas ja rääkisid ühe politseinikuga. Ilmselt koduvägivald, mis ta muud ikka sai olla. Ja motelli taga seisis teine politseinik ja sihtis revolvrit kellegi suunas, keda me ei näinud. Äktsion säktsion.
Mingi hetk hakkas kergelt vihmutama ka. Mõtlesime, et mis nüüd siis saab. Samas nagu mingi padukas polnud ja kenasti oleks lõket teha saanud kui vaid peakohale mingi katte oleks saanud tõmmata. Meil oli present kaasas küll, aga seda ei saanud nagu kuskile püstitada, sest lõkkeplatsi ümber puid polnud väga mille külge selle nööridega oleks saanud panna. Mõeldud tehtud, läksime hoopis Walmarti ja ostsime omale katusealuse. Saime õhtul lõkkeääres istuda ja taaskord veini joodud ja raamatuid loetud. Ööseks tõstsime katusealuse oma telgi kohale, sest eelneval ööl oli üks telginurk veits märjaks saanud.
Väga hea, et nii tegime, sest mingi hetk öösel hakkas taevast vett alla kallama justkui pangest. Ja kallas, ja kallas, ja kallas....
Kolmapäev 25.08:
Selle päeva märksõnaks on VIHM!
Terve päev läbi kallas vihma vahetpidamata. Lõkkeääres ilmselgelt hommikusööki teha ei saanud, niisis leidsime ühe dineri, kus sai omletti ja french toasti. Tavaline rutiin juba justkui. Peale hommikusööki bordersisse. Siis korraks mall'i, mul oli uusi joogapükse vaja :D(jah, väga vaja). Kohvi jõime vist ka kaubamajas nagu eelmine kordki. Edasi otsustasime kinno minna. Käisime IMAX kinos Inception'it vaatamas. HEA, hea, HEA! Ehk siis meeldis väga. Mulle vähemalt. Dagnele vist ka.
Peale filmi telki. VIHM, VIHM, VIHM. Lugesin raamatut. Dagne tõmbas kerra. Ema isaga rääkisime ka vist korraks.
VIHM VIHM VIHM.
Lugesime. Dagne muutus rahutuks juba, et ta nii kaua telgis peab olema. Mingi peale 7 läksime kaubamajja õhtusöögi sööma. Rämpstoitu. Peale seda...telki tagasi. Veel raamatu lugemist ja tuttu.
Neljapäev 26.08:
Neljapäeva hommikuks oli mul nii natukene raamatust lugeda jäänud, et pidime peale hommikusööki (lõkke ääres) Borders'isse sõitma ja mulle teise raamatu ostma. Peale raamatupoes käiku suundusime ranna poole, sest päike oli lõpuks ometi pilve tagant välja tulnud. Juhhei. Kui esimene päev käisime me Old Orchard rannas, siis seekord otsustasime millegi rahulikuma kasuks. Võrdluseks siis niipalju, et Old Orchard meenutab Pärnu randa, ainult et mitu korda suurem, ja inimesed on seal kõik nagu silgd karbis. Ehk siis metsikult rahvas üksteise seljas. See teine rand, Grand beach, kuhu me neljapäeval läksime on midagi sarnast nagu Kabli rand. Isegi rahulikum. Seal on rannaääres majad, ja põhiliselt ongi rannas need inimesed, kes nendes majades elavad või kes rendivad seal ajutiselt suvemaja. Hea rahulik. Vees saime ka käia, olgugi, et suht külm vesi oli. Mõnusalt jahutas vähemalt. Üks hetk hakkasid aga pilved koonduma meie kohale ja päris jahe hakkas. Kaua me seal enam vastu ei pidanud. Kodinad kokku ja autosse. Käisime toidupoes veini ostmas ja guacamole't ja chipse ja puuvilju. Koju(laagriplatsile), lõke üles ja chillax. Life can be good. That's for sure. Üldiselt oli nii, et Dagne väsis enne ära kui mina ja kui me telki lõpuks kolisime siis tema juba tukkus kui mina ikka raamatut lugesin. Seekord siis "The Girl Who Played With Fire". Oeh lõpp hea raamat. Ausalt. Nii hea, et ma nägin und ka veel selle raamatu tegelastest ja actionist, mis seal toimus.
Reede 27.08:
Mida päevad edasi, seda hiljem oli minu jaoks äratus. Ilmselt seetõttu, et ma nii kaua raamatut lugesin alati ja sellevõrra palju hiljem Dagnest üles ärkasin. Võrdluseks nii, et Dee ärkas kella 6-7 vahel ja mina 9 paiku. Mitte üldse hilja eksole? Hommikusöök. Hommikukohvi. Tavaline rutiin juba. Rannariided selga ja beachile. Reedel oli mitu korda soojem kui neljapäeval ja vahepeal oli soov isegi, et päike mõneks ajaks pilve taha peidaks end ja meid jahutaks. Rannas käis suur raamatute lugemine. Mina lugesin Stieg Larssoni teist raamatut ja Dagne hakkas esimest lugema. Põhiliselt oligi meil telkimise-raamatulugemise-puhkus. Aga nii oligi hea. Reedel peale beachi ei läinud me kohe koju vaid Portlandi majakaid vaatama. Leidsime Head Light'i üles, ehk peamajaka ja seal oli jällegi eriti ilus vaade. Oleks tahtnud seal pikutada. Ilus, mõnus, meeldis igatepidi. Tahtsime ühte teist majakat ka vaatama minna, mis oli justkui muuli peal, aga GPS saatis meid kuskile valesse kohta. Kell oli aga juba õhtus ja me siis otsustasime, et käime poes ära, siis koju ja homme peale randa otsime selle väiksema majaka ka üles. Mõeldud tehtud. Käisime poes veel guacamole't ja puuvilju ostmas, siis laagriplatsile tagasi, lõke üles ja chillax võis alati.
Laupäev 28.08:
Jällegi rannapäev! Noo pidime minema ju, sest põhimõtteliselt polnud terve suve ookeani ääres käinud (ainult basseinis ja jões ujumas käinud) . Päikest tahtsime ka natuke püüda. Vastutustundlikult muidugi. Määrisime ohtralt päikesekreemi ka. Kuigi, reedel põles mul pea ära, sest mütsi polnud peas ja mul olid juuksed punutud ja liiga palju nahka jäi päikesele näha. Pean mainima, et väga valus oli ja pea oli nende põlenud kohtade pealt sama punane nagu arbuus (seestpoolt siis). Laupäeval pidime palju tihemini vees jahutamas käima end kui eelnevatel päevadel. Liiv läks ka iga päevaga kuumemaks ja kuumemaks.Üks hetk otsustasime, et aitab tänaseks enda praadimisest. Kämpingualale. Pessu. Kenasti riidesse. Portlandi. Kõigepealt läksime otsisime selle pisikese majaka üles. Seal sattusime pulmalistele peale. Varastasin ka paar klõpsu nendest. Pruudil oli eriti ilus kleit seljas! :)
Peale majakat läksime sadamakõrtsi vähki sööma. Vähi söömine on omaette ooper. Kui sa just ekspert veel pole siis tuuakse sulle juhend, kuidas täpselt seda vähki lahti murda. Põll, et sa enda riideid ära ei määriks (korralikult pritsib kui vähi koorikud lahti ragistama hakkad) ja tööriistad, mis aitavad vähipoisi koorikut lahti murda. Eriti armas oli see punane vähk meil seal taldriku peal ja maitses sama hästi kui ta välja nägi. Võibolla, et veel pareminigi.
Pühapäev 29.08:
Kojuminekupäev. Hommikul ärkasin ma selle peale üles, et keegi loopis mingeid asju meie telgi peale ja kuskil taamal käisid veidrad hääled. Unesegasen arvasin, et meid rünnatakse (see on see, kui mingeid kriminulle loed ja nendest und ka näed). Ajasin dagne üles. Ja ütlesin: Shh, kuula. Keegi loobib midagi meie telgi pihta!? Kuulatasime, midagi kukkus jälle telgi peale. Kiirelt lukud lahti ja torkasime mõlemad oma pead välja telgist. Ilmselgelt ei olnud seal kedagi. Lamasime maha tagasi ja siis Dagne hakkab itsitama: Kuule Jaana, ma arvan, et oravad ründavad meid! Hahaa, very funny. Noo. Ilmselt need olidki oravad, kes meie telgi kohal puude peal mängisid ja siis sealt mängu käigus oksi ja käbisid alla kukkus. Aga tegelt ma päriselt arvan ka, et see oli nimelt meile suunatud rünnak.
Peale ärkamist, hommikusöök, hommikukohvi ja asjade kokkupakkimine. Asjad koos ja randa! Õumaigaad. Pühapäeval oli veel eriti kuum. Tuuleiili ka polnud. Kolisime siis rannatoolidega vee äärde ja istusime seal, jalad vees. Pühapäevaks oli liiv nii kuumaks köetud, et nagu süte peal oleks kõndinud. Pidasime 2ni vastu ja siis alustasime koduteed. Ummikus saime ka jälle istuda. Päris mitu aega. Aga koju me jõudsime. Smirnoff ice kätte. Diivani peale ja TV ette. Oeh. Päris hea oli vahelduseks mugavalt istuda. Telgis pidid kas selili või kõhuli olema ja rannatoolide peal sai ka ainult istuvas asendis olla, nii et krussis diivani peal olla oli päris hea!

Puhkus oli vajalik! :)

telkimise puhkuse piktuurid

2010-09-01T10:11:00.002-04:00

Puhkusele!

2010-08-20T23:21:00.000-04:00

Okei, sai ju lubatud, et ma kirjutan täna veel ja sai ka lubatud, et ma parandan veits oma laiskusekonti. Koristasin täna toa ka ära, ja ema, vanaema ja Liisi olid tunnistajateks, sest ma rääkisin parasjagu nendega Skype's juttu kui korrastasin tuba.
Täna oli mõnus päev. Käisin hommikul Jenny poisse hoidmas ja pealelõuna ajal tulin koju asju pakkima ja tuba koristama. Õhtuks läksin tagasi Jenny juurde, sest Grantil oli sünnipäev ja nad läksid välja õhtustama ja drinkile ka. Poisid on armsad. Kutsuvad mind Haanaks :)...George on ainuke, kes Jaana ütleb ja tema on kahene.
Nüüd olen kodus tagasi ja väsimus on peal. Peaks kerra ära tõmbama, et homme teele asumiseks energiat koguda. Plaan on meil siis sõita kõige pealt Portland, Maine'i. Seal telk püsti lüüa ja nautida loodust/vaikust. Kolmapäeval sõidame veel ülespoole Acadia Rahvusparki. Seal loodame ka leida telgi jaoks koha. Tuleb üks suur telkimise trip. Ägeeee. Ma nii ootan juba. Puhkus tuleb väga õigel ajal, sest natuke veel ja ma oleks hakanud hulluks minema juba.

...seda ka, et ma tunnen füüsiliselt ka igatsust koduste ja sõprade järele. Viimane nädal on kohe eriti raske kuidagi olnud. Ma ei tea, kas see tuleneb sellest, et ma tõsiselt puhkust vajan või milles asi. Ma igatsen koguaeg eniveis, aga praegu on ikka raske. Kui Dagnet poleks siis ma ilmselt oleks päris broken.

Loodame, et puhkus ravib hinge ja saab parem. Patareisid on vaja laadida, et jõuludeni vastu pidada.

Wish us luck. Ja ma üritan meeles pidada, mis me tripi ajal teeme ja hiljem kõik üles kirjutada. Tuleme tagasi järgmine laupäev.
ciaooooo.
mwah.

Homme!

2010-08-20T08:55:00.000-04:00

Guess what?
Kool on selleks semestriks ametlikult läbi, ajeeee!
Eile oli viimane Itaalia keele tund ja sellega saigi punkt pandud. Õpetaja kiitis meid väga ja hiljem saatis mulle e-maili ka, kus ta kirjutas, et talle meeldis, et ma tema õpilane olin...Ajeee, üldiselt ma pole väga õpetajatele meeldinud, kuna mulle meeldib vastu rääkida ja vaielda. Aga võibolla see oli lihtsalt mingi Eesti õpetajate asi, eks? Tegelikult olen ma ju nii hea ja tore ja armas...Haha! :D
Teisipäevane "Art of Black & White", ehk siis mustvalge fotograafia lõppes sellega, et üks minu foto läheb koos essega üles seina peale. Tegelikult õpetaja tahaks kahte üles riputada, aga mul polnud aega kooli minna muul ajal et ära raamida teine foto. Eks näis. Võibolla mõtleme midagi välja siiski...Ärev Ärev...
Eee...tegelt ma pean kohe tööle lippama. Leatherwoodid sõitsid täna varahommikul, või pigem lendasid siiski, Pensacolasse, FL. Ja ma lähen Jenny poisse hoidma, minu kullakesed: Sam, Peter & George. Kes teab see teab, et ma olen neid varasematelgi aastatel aidanud.
Praegu ma lippan, aga õhtul üritan veel väikese sissekande teha enne kui me puhkusele sõidame...

Who's excited?
I am, I am, I am!!!

Peaaegu, et puhkusel...

2010-08-15T22:00:00.001-04:00

...homsest algab viimane töönädal enne puhkust. Kool saab 20ndal läbi ja annab mulle napilt kolm nädalat puhkust enne kui uus semester algab. Hea uudis on see, et töölt saan ka nädala puhkust. Ei jõua ära oodata. Juba selle nädala alguses ei jõudnud. Natuke vaja koolis veel pingutada, viimased esseed ja tööd vaja sisse anda ja reedeks saab see esimene osa minu Ameerika kooliajast punkti. Või peaks koma panema, sest see läheb ju edasi? Pigem ikka punkt. Siis saab puhkust ka mõnusalt nautida ja otseselt pooleli mul midagi ei jää ju?
Töölt on mul ülimalt suur heameel puhkust saada. Seda selletõttu, et sügisest hakkan ma jälle hullumajaga tegelema. Halb uudis seineb siis selles, et kõik neli last on see õppeaasta kodus. Olivia 15, Rhyan 13, Chapin 12 ja Maggie Sue 10. Olivia ja Maggie Sue ei saa omavahel läbi. Chapin ja Maggie Sue ei saa läbi. Olivia ja Chapin ei saa läbi. Rhyan on suht neutraalne ja ta on üldiselt oma toas. Vahest harva on kraaklemised ja tülid temaga ka. Siiski siiski. Ma natuke kardan ka, et mis saama hakkab. Eks näis. Ehk elan üle. Ja kui raskeks läheb, siis küsib palka juurde, sest raha on alati vaja ju. Rasked ajad ikkagi. MASU ja täpu ja pupu ja misiganes need olidki.

Olen täheldanud, et ma olen kohutavalt laisaks muutunud siin. Mul oli juba enne laiskusega probleeme, aga selle suvega on asjad päris karmiks läinud. Esiteks ei suuda ma oma tuba korras hoida. Maru raske on riideid sahtlisse või puu peale panna. Palju lihtsam on need maha hiigelsuure karu peale laiutada. Näiteks on mul ka seal riidehunniku kõrval lahti pakkimata spordikott eelmisest nädalavahetusest kui me kodust ära olime. Eks ma vahepeal üritan toa ära ka koristada aga ega see kauaks nii korda ei jää. Ma ei tea noh. Tundub nagu oleks parematki teha kui tuba koristada, aga samas, mida nii väga tarka ma siis ka teen?
Minu toa segadus on vaid pool laiskusest. Jah, koolis saan ma küll häid hindeid ja olen enam vähem hästi oma asjad kõik ära teinud. Probleem on hoopis see, et ma pole väga end see suvi liigutanud. See, et ma selle Prouty läbi sõitsin oli ka ime. Rattasõit mulle iseenesest meeldib, aga mulle tundub, et ma läksin oma rattaga vahepeal tülli, sest ta valmistas mulle nii palju peavalu. Ja siis ma tunnen, et mis ma ikka sinna ratta selga ronin kui ta mul ainult tuju ära rikub pidevalt. Kui üks asi saab korda siis teine vajab parandamist jne. Pean ennast kätte võtma ja hommikuvõimlemisega tegelema hakkama. Muidu ma ei tea, mis sügisel saab, sest riided mulle selga ei lähe ja siis pean suvekleitidega vist ringi lippama. Brrrrr...Ehk peale puhkust on vaim virk ja meel mõnus ja suudan trenni tegemisega jälle sõbraks saada. Tegelikult mulle ju meeldib see tunne, mis mind peale trenni tegemist valdab...

Päris täpselt pole meil veel selge, mis me puhkuse ajal teeme, aga ookeani äärde tahaks minna ja telgi ka püsti panna kuskil. Loeks raamatut, raviks vaimu ja oleks niisama mõnus. Sulen silmad ja juba kujutan ette kui hea see olema saab...Püüan siis kohe peale puhkust kirja panna ka siia, mis me head korda saatsime, sest muidu juhtub nii, et läheb jälle meelest ära ja varsti kaotan ma kõik oma blogi lugejad ka, sest, kes see ikka viitsib kontrollimas käia, et äkki äkki täna on uus postitus tulnud ja siis peab jälle pettuma. Andke andeks. Ausalt, ma hakkan oma laiskust ravima. Ma luban :)

...uue nädala lõpus kastan ma varbad vette ja naudin meelerahu...

Suvi, see meeletu suvi

2010-08-15T11:52:00.001-04:00

Kallis Raido Palju Palju ja veel rohkem Õnne!

2010-08-13T10:37:00.001-04:00

Musikallipai sulle siitpoolt

xoxo

Prouty ja muud jutud

2010-07-26T21:34:00.001-04:00

Vahepeal olen siin kirjutamisest jällegi puhkust võtnud. Polegi teile 10.juulist rääkinud. See oli see tähtis päev, kui me Prouty 100 miili sõitsime. Sellest on nüüd küll juba möödas 16 päeva aga ma mäletan päris hästi selle vahemaa läbimist rattal. Hommikul oli 5.30 äratus. Kiirelt võiku sisse. Kohv-väga oluline! Kodust välja 6. Kakskümmend minutit hiljem olime stardipaigas. Plaan oli 6.30 Johni ja teiste Boloco tiimi kaaslastega kokku saada, et grupi pilt teha ja siis sõitma hakata. Üllatus üllatus, me ei saanud enne 7.15 ratta selga. Unustasin mainida, et hommikul ärgates ladistas väljas vihma. Vahepeal juba jäi sadu vähemaks, aga selleks ajaks kui me sõitma hakkasime hakkas mõnusalt kallama jälle. Vähem kui 10minutiga olime läbimärjad. Polnud veel jõudnud 5miiligi sõita, kui minu rattal kett maha tuli. Naisss! Groove läks käest ära ja marru ajas ka täiega. Okei. Esimeses toitlustuspunktis tegime kiire sundpeatuse, sest telefon oli kilekotti vaja panna. Jeesh, oleks pidanud ette teadma seda, Järgmine aasta oleme targemad. Sõit jätkus. Läbimärjalt, jätkuvas vihmasajus. See oli muideks minu esimene kord maanterattaga vihma käes sõita. Oolrait. Päriselt ma enam ei mäleta, mitmendal miilil igasugused äpardused juhtusid, aga üks hetk hakkas mu lisa joogipudeli hoidja logisema, üks kruvi oli ära kadunud. Keerasime siis teise kruvi tugevamalt kinni, et nii rängalt ei raputaks. Sõit jätkub. Vahepeal sai peatuseid ka tehtud ja natuke kosutud. Üks hetk hakkasid mul jalad valutama. Oleks tahtnud pikki pükse, et jalgu sooja saada. Kerge snäki ja gatorade'i järel sai aga veits parem ja sõit jätkus taaskord. Nooo täiega FFFFF, aga rattal tuli jälle kett maha. Mida perset? Ausalt noo. Okei, see selleks, saime keti tagasi peale, aga kõige rohkem ajas mind marru see, kuidas ma lõpus juba omadega üsna läbi olin ja mäest üles minnes mul käiguvahetaja kinni blokkis end ja käiku ära ei vahetanud. õnneks käisid vändad veel ringi, aga siiski siiski. Ütleme nii, et need sõnad, mis mul sellel hetkel suust välja lendasid ei kannata trükipilti. Üks vanem meesterahvas, kes terve aja minu ja Dagnega koos sõitis nägi, et mul oli väga suuri raskusi mäes üles minemisega ja siis ta lükkas mind, mis oli täiesti elupäästja. Ja see käiguvahetaja ei kiilunud mitte ühe korra kinni, lihtsalt teistel juhtudel ei rassinud ma parasjagu järsust mäest üles. Oeh. Mida sõitu. Ahjaa, napilt oleksin unustanud ka selle, et üks hetk lendas mul see lisa joogipudeli hoidja vabsjee küljest ära. Mõttetu alumiiniumist pask. Vabandage minu sõnavara kasutust siin, aga noo see on tõsi ju. See aasta oli mul ikka palju raskem sõita, sellest ka palju kehvem aeg kui eelmisel aastal, aga noo raske kui su mojo ära rikutakse igasuguste asjadega, mis su pasale rattale juhtuvad.
Lõpuks jõudsime ikka finishisse ka ja see oli hea tunne. Ma arvasin, et mul järgmine päev jalad pakud all, aga ei olnudki. Päris hästi taastusin ära. Juhhei. Ja oligi selle aasta 100 miili läbitud. Järgmiseks aastaks peab ikka metsikult ette valmistuma (loe: trenni tegema) ja eelmisele kahele aastale ajaga ära tegema...
Peale Prouty't viisin ma oma ratta igatahes parandusse. Ja üllatus üllatus, oligi vaja seal teatud asjad ära vahetada, sest need olid juba oma aja ära näinud. Kui ma siis oma parandusest tulnud rattaga sõitmas käisin, olid emotsioonid päris mõnusad. Ma ei teadnudki, et rattal käikude vahetamine nii lihtne ja kerge võib olla. Tegelikult oleks veel mõned asjad, mis ma sellel rattal ära tahaks vahetada, aga kuna ma ei oma seda ratast, siis oma raha ei taha ka kellegi teise heaks kulutama hakata. Küsin Lo'lt, et äkki ta müüb selle ära mulle ja siis ma teen selle kohe enda jaoks eriti heaks! :)
Hmm, vahepeal on mul jälle mäluga probleeme ja mulle ei meenu, mis ma vahepeal teinud olen. Kalamälu.
Seda ma võin küll rääkida, kuidas ma täna elus esimest kora tennist Dagne ja Goraniga mängisin. Meil on siin oma hood'is ju tenniseväljak. Mõnna. Käisin ostsin eelnevalt omale TjMaxxist reketi ka. Õumaigaad. Tegelt ka. Ma olen ikka sakin sajaga. Pooled pallid lendasid kuskile võssa, kust me neid enam üles ei leidnud, ja teistega sihtisin autosid. Haha. Alguses oli naljakas aga siis hakkas närvidele juba käima, et kuidas ikka keegi nii mööda saab mängida. No saab ilmselt eks. Noo, siis Goran õpetas veel mind ja lõpupoole hakkas juba enam-vähem minema. Dagnega kahekesi loopisid mulle palle ja ma olin päris hingetu lõpuks. Noh, esimese korra kohta, tubli 3 ma arvan. Oleks võinud paremini, aga ma vist arvasin, et see on kergem kui tegelikult. Noh, egas midagi, selle asemel, et õhtul oma paks tagumik diivani peale sättida saame Dagnega palle toksima minna. Ennem pean ma muidugi minema tennisepalle ostma nii endale kui ka uued pallid Goranile, sest vähemalt 4 palli jäigi kadunuks. Vähemalt me teame, et ma oskan kõrgele ja kaugele lüüa kui väga vaja.
Ostsin omale lühikesed püksid ka täna. Mul on thunder-thighs. Peab söömist piirama ja rohkem ringi jooksma hakkama.

2010-07-20T23:12:00.002-04:00

...ooooeh, igatsen teie järele!

Jersey

2010-07-14T01:26:00.001-04:00

Nonii, püüan end siin hilisel kellaajal kokku võtta ja kerge sissekande teha oma viimase kahe nädalavahetuse kohta. Nädala sees pole suurt midagi juhtunud, see eest Usa iseseisvuspäeva nädalavahetuseks sõitsime Dagnega New Jerseysse Armole külla. Asusime teele neljapäeva õhtul peale tööd ja jõudsime südaööks sinna. Pikk sõit aga tohutult väärt seda. Kallistamised, madratsi täis pumpamine, kasekese kommide söömine ja tuttu. Reede hommikul kerge omlee, dušš ja meikap-sheikap. Saime Tinaga kokku poolel teel rongijaama ja sealt koos NYC'sse. Kerge jalutuskäik, Starbucks, jalutuskäik, mõned pildid. Tinaga kaasas olid veel tema kaks sõpra Rob ja Kristina. Rob ja Tina läksid ühte näitust/väljapanekut vaatama, meie ülejäänud võtsime aga watertaxi ja olime korralikud turistid. Eriti chill oli, sest ilm oli super ja paadisõit oli täpselt selline jahutus, mida me vajasime.

Paadisõidult tagasitulles läksime lunnerile (lunch+dinner), sest lõuna jäi vahele ja õhtusöögiks oli vara veel. Kohe ei saanud lauda ka ja nii me siis istusime alguses baarileti ääres ja tellisime kõik ühe ringi jooke omale. Mõned meist jõudsid juba teisega ka alustada. Lõpuks juhatati meid lauda ka. Saime terrassile istuma, mis oli väga positiivne. Kõht oli selleks ajaks juba nii tühi, et enam ei osanud menüüst midagi valida ka, oleks kõike tahtnud. Eelroaks kalmaarid ja siis flatbread pitsa!!! Eriti maitsev pitsa oli, peab mainima. Peale minu teist jooki tuli meelde, et damn, me ju parkisime auto ära ja on vaja koju ka sõita autoga. Oeh, maru kahju, ei saanudki keset päeva end svipsi juua :D...Oh seda elu! Peale söömist,joomist jalutasime veidike veel linnas ja siis rongipeale ja koju tagasi. Kodus kerged kokteilid Armo ja Dagnega, jutustamist ja tuttu!

Järgmisel hommikul oli meil suur plaan Dagnega peale hommikusööki väikesele matkarajale jalutama minna. Päris läksimegi, eriti palav oli juba hommikul ja mingit tahtmist polnud ennast veel rohkem kuumaga ära tappa. Tsillisime kodus. Siis käisime turu peal Armol külas. Saime hapukurke maitsta ja hoidsime Armol silma peal, et ta ikka kenasati oma tööd teeks. Ostsime turult maisi ja poest kvaliteet loomaliha, paprikat ja zuchinit ja chipse. Lihad õhtuks kolme erinevasse marinaadi. Ja siis otsustasime minna kerge shoppingu tuuri teha. Sest kaubamajad on mõnusalt jahedad, haha!

Lõpuks kui kõik töölt kodus olid, panime grilli sooja ja bar-b-q võis alata. Yum! Üks hetk kui juba piisavalt jooke olime tarbinud tekkis mõte, et niisama kodus konutada on jama ja läksime Manhattanile peole. Peol tekkis meil Dagnega tüli ja sai karjutud tänava peal ja pisaraid valatud ja Armo ilmselt mõtles, et ta ei lähe enam kunagi meiega peole. Õnneks leppisime ära ja kõik oli bueno jälle.

Järgmine päev, ehk siis pühapäeval, oli Usa iseseisvuspäev. Hommikul oli peavalu, aga see läks üle ja jälle oli tore. Ma ei mäletagi, mis me enamuse päevast tegime. Ilmselt tiksusime niisama ja puhkasime end õhtuks välja. Selleks ajaks oli meid basseini peole kutsutud. Joogid kaasa ja minek. Fun, fun, fun jälle. Sai ujuda ja koogisõda mängitud ja Armoga leidsime keldrist kitarri ja trummid ja tegime kerge jam sessioni ka, haha...Me olime eriti vinged! Õigus, ma oleks peaaegu unustanud, et Armo sõber Mart tuli ka pühapäeval USAsse ja tema ühines ka meie ettevõtmistega. Peo käigus jõudsime selgusele, et Mardil on suurem rinnaümbermõõt kui minul. No ta on rohkem kätekõverdusi teinud ka kui mina! :D

Esmaspäeval käisime koos hommikusöögil ja peale seda läksime Hobokenisse. Kerge lunch ja chillax ja oligi aeg asjad kokku pakkida ja igavasse New Hampshire'isse tagasi sõita.

Eriti lõbus oli!

The end of the trip to New Jersey.

Palju Õnne Piretile!

2010-07-13T08:46:00.000-04:00

Ilusat sünnipäeva kallis! wink-wink

sealt kus pooleni jäi

2010-06-30T07:55:00.002-04:00

...nonii, räägiks teile natukene siis eelmise nv õhupalli festivalist. Pühapäeval oli äratus kell 4! Ilma naljata üles, kohv sisse ja Queeche poole teele. 5ks olime Queeches. Kaamera aku laetud, objektiivid läätsed puhastatud - kahesõnaga, valmis pildistama. Tükk aega ei toimunud aga midagi. Pidime käepaelad ka ostma aga piletimüüjad polnud selleks valmis veel. Naiss. Jalutasime siis niisama ringi seal. Õhupallidest polnud veel tükk aega märku. Mingi hetke pärast hakkasid autod kohale veerema. Lõpuks said õhupallide piloodid kokku ja pidasid väikese koosoleku. Ilm oli kahtlane. Lubas tundratorme (thunderstorms, ehk äikest siis :p) ja õhupallid lendavad/sõidavad ainult eriti turvalistes ilmastikuoludes. Otsustati, et poole tunni pärast saavad kokku jälle ja siis vaatab, mis saab. Vahepeal hakkas aga tibutama ja need vähesed õhupallid, mis olid peaaegu, et lahti võetud juba, pandi uuesti kokku tagasi ja korvid kaeti ka kinni. Hästi tegid, sest mõned hetked hiljem hakkas vihma ikka korralikult alla kallama. Vihma jagus rohkem kui pooleks tunniks. Taevas läks aga selgeks tagasi ja 8 paiku hakati õhupallidesse õhku laskma ja üksteise järel tõusid nad üles ja läksid lendama. Meie tõmbasime oma autoga "chase crew" autole järele ja jälitasime koos siis "oma" õhupalli. Päris huvitavaid pilte sai sealt ja maru suur tahtmine tekkis ka ise selle palliga lendama minna. Õhupall lendas oma lennu ära, maandus, pandi kokku ja minek festivali alale tagasi. Seal sai veel veits klõpsutatud ja kella 11ks olime valmis koju tagasi minema. dagne pidi kahjuks tööle minema. Muidu oleksime mõlemad hea meelega kerra tõmmanud, sest kella 4ne äratus pole päris meie jaoks.
Siin mõned nopped siis piltidest, mis tehtud sai:

And that's that! Oli tore :)

Neljapäeval peale tööd sõidame NJ'sse Armole külla! Juhhei!!! Guess who's excited? Mina, mina! Dagne ka ilmselt. Reedel on plaan NYCsse minna, Tinaga kokku saada. Ülejäänud päevadeks kindlaid plaane pole. We'll see, we'll see...Läheb vooluga kaasa. I'll keep you posted.

Palun vabandust!

2010-06-22T15:40:00.000-04:00

Okou, palun vabandust, et ma olen siin ilmselgelt täiesti unarusse asjad jätnud. Mingit kohutavalt head vabandust mul selleks pole. Eks osalt on tegemist laiskusega. Teiselt poolt on mul aga sada mõtet peas seoses kooli ja tööga ja muud asjad ka. Olen veits omast elemendist väljas olnud ja ka kõige parema tahtmise juures ei tulnud blogi kirjutamisest midagi välja. Proovisin paar korda, aga jäi katki. Nüüd olen vist puhkuselt tagasi ja kirjutan teile natuke oma viimase aja tegemistest.
Viimasest blogi sissekandest on veidi rohkem kui kuu aega möödas, et vast ei hakka üksikasjalikult kõike kirja panema. Muidugi mälukaart mul ka nii palju ei mahuta nii et nii või naa ei saakski kirjutada kõigest.
Mõned ärevamad sündmused üritan aga üles märkida...Brrrrr. Maru raske on meenutada, mis vahepeal toimunud on.
Üldiselt käib mu nädal nii, et esmaspäevast neljapäevani käin koolis-tööl-koolis ja siis koju. Reede-pühapäev on ettearvamatu. Mõnikord on vaba, teinekord pean aga tööle minema. juhtub ka, et pean nädalavahetusel kooliga seoses mingeid pilte kuskile tegema minema. Kooli ja töö vahepealt on päris raske vaba aega leida, et rattaga sõitmas käia või üleüldse midagi aktiivset teha. Napilt võibolla mahutaks tunnise rattasõidu ära või metsavahel kõndimise, aga see tähendaks, et pean higisena kooli minema, sest aega ei jätkuks pesema minekuks. Nii ma siin siis üritan nii palju kui võimalik trenni teha enne Prouty't aga natuke kahtlane tunne on, et võiks rohkem aega selleks olla. Eelmine suvi oli mul ainult töögraafik ja siis oli seitse korda lihtsam trenniks aega leida. Seekord võtab aga kool suure osa ajast ja energiat ei jagu ka tihti kõige jaoks. Olen vist liiga suure kandikutäie enda ette võtnud. Nii ma siin olen siis üritanud viimasel ajal natuke tasakaalustada asju. Õnneks lõppes neljapäeva õhtune Digifotograafia klass eelmine nädal ära ja sellevõrra on mul ühe õhtu võrra rohkem vaba aega. Sügisest ma nii palju klasse omale ei raba. Positiivne on see, et ma saan päris mitmed ainepunktid TÜst siia kanda, nii et sellevõrra pean vähem klasse võtma eniveis, juhhei!
Teisipäeva õhtune "sissejuhatus fotograafiasse" sai ka eelmine nädal läbi. Seal me ilmutasime pilte jne. Nüüd me teame, kuidas see kõik käib ja võime igal ajal ülevalt administratsioonist võtme küsida ja pimikusse pilte ilmutama minna. Lahelahe. Püüame Dagnega ühe päeva leida kui koos sinna minna saame. Oleks tsill :)...Tänasest algab teisipäeva õhtune uus klass "Must-valge kunst". See on järg eelmisele klassile. Tõotab põnev tulla. Täna selgub täpsemalt, mis seal tegema hakkame.
Kolmapäevane spordifotograafia on väga põnev. Pidin üks nädalavahetus minema hobuste "equestrian'i" piltistama minema, aga kuupäevadega läks midagi valesti ja mul jäi minemata. Selleasemel läksin sellest üritusest järgmisel pühapäeval Covered Birdges jooksumaratoni pildistama. Oli vaja ju vähemalt miski pildimaterjal õpetajale ette näidata. Jooksumaratoni päeval sadas 99% ajast vihma. Sellest hoolimata sain ma päris hea posu pilte ja õpetaja oli ka uskumatult rahul.
Ühes oma eelmistest postitustest mainisin, et mul on võibolla võimalus kuumaõhupalliga sõitma minna. Ei vedanud. Kuna see on heategevuslik üritus ja sponsoreid ei olnud majanduslikel põhjustel sel aastal piisavalt siis ei saanud õhupallide piloodid ka tasuta sõite kellelegi lubada. Sellel festivalil käisin ma aga küll pühapäeval....

...to be continued

Nädalavahetus

2010-05-17T14:54:00.000-04:00

Tsutsufreii kaasmaalased, kes minust siiski erineva mandri peal hetkel asuvad. Olivia kirjutab eksamit ja ma olen tal järelvalvajaks. Kasutan aega targasti ja panen siia ühtteist nädalavahetuse kohta kirja. Reedel käisime lõpuks üle pika aja Canoe Club'is. Fun times. Alguses kui sisse astusime ehmusime ära, sest baarileti esineme oli pintsakutes vanu mehi paksult täis. Ilmselt kui ma oleks oma isa juubelile läinud, siis ma poleks seltskonnas väga pettunudki. Seekord aga pettusime Dagnega mõlemad. Kammoon noh. Veidike seisimist masside vahel ja lõpuks saime ikka baari äärde istuma ka. Üks hetk astusid kaks kutti meie seljataha. Naeru ajas peale, sest üks kutt oli Justin Bieberi koopia. Üks ühele. Üritasime salaja temast telefoniga pilti ka teha, aga valgust väga polnud ja pildile midagi ei jäänud. Veidi aega hiljem hakkasid aga Justin Bieber ehk pärisnimega Connor ja tema vanem vend Clint(on) meiega jutsutama. Mida jook edasi, seda ebameeldivamaks see Clint muutus. Justin oli aga täitsa tore ja jutukas. Valetas end 21 aastaseks, aga hiljem tuli välja et ta 19 hoopis. Oolrait. Hiljem läksime korraks nende juurde ka. Clint töötab nimelt Dartmouth'is ja elab campuse peal. Toakaaslane John tal oli eriti tore. Ta oli ise veini villinud, mis oli eriti kange ja väga hästi ei maitsenud. Ilmselt see klaasike veini andis mulle ka laupäevaks peavalu. Dee ja Clint sattusid mingisse suuremat sorti vaidlemisse. Ma ütlesin ka paar sõna sekka, aga eriti ei viitsinud tuju rikkuda, sest näha oli, et purjuspeaga Clintonile pole ajusid väga palju antud. On ju teada küll kuidas mõnel mehel alkohol ajud ära aurab. Mina mängisin hoopis vanakooli playstationiga teiste kuttidega guitar hero moodi mängu. Ilmselt oli sellel vanakooli mängul teine nimi, aga who cares. põhimõte jääb samaks. Selle kohta, et mul oli rohkem kui mitu jõhvikamahlaviina+koduvein sees, tuli mul see mäng eriti hästi välja. Juhhei! Mida aeg edasi, seda ebameeldivamaks muutus Clinton ja lõpuks me otsustasime nende seltskonnast lahkuda. Öösels läksime me Ashtonite juurde. magama saime napilt 4 ajalt, mis oli päris üllatav. Mainis Dagnele ära kohe, et peaaegu nagu Eestis. :D
Laupäeval magasime 12ni ja siis koju "hommikust" sööma. Tagumikud diivanile ja seriaalid peale. Private Practice. Grey's Anatomy. Desperate Housewives'e vaatasime vist ka. Hea hea pohmaka ravimise päev. Üks hetk käisime Fore-u's jäätist ka söömas ja siis koju tagasi. Suht mitte-produktiivne päev. Aga hea lebo siiski.
Pühapäeval pidin ma Leatherwood'e aitama, sest neil toimus mingi üritus kodus. Dagne tuli ka sinna mõneks ajaks ja siis pidi ise Virginia ja Blythe'i juurde minema, sest Liz ja Clay tulid ka sellele üritusele, mida Lo korraldas. Õnneks saime me koos tsillida ja päris tore päev oli, mis sest et tööd pidime tegema. Muidu olekski äkki jälle diivani peal vedelenud terve päeva. Õhtul koju jõudes vaatasime sellist filmi nagu "Law abiding citizen". Soovitan vaadata. Isa, sulle kindlasti meeldiks! ;)
Ilmselt sellest filmist tulenevalt nägin ma öösel õudusunenägusid...Unetu öö, ja pahur esmaspäev.
Homme tuleb ehk parem.

Oh kooliaeg, oh kooliaeg...

2010-05-13T22:35:00.000-04:00

Juhhuu! Algas kool, algas kool. Kes on esimese nädalaga rahul? Mina! Vupiduuu
Esmaspäev algas eriti mõnusalt ja üleüldselt mitte fotograafiaga seotult. Esimene klass hommikul, väike vihje: Buon giorno! ;) (Anni, varsti saame suhtlema hakata itaalia keeles). Itaalia keeles on meid ainult kolm, mis teeb selle klassi veel mõnusamaks, sest me kõik saame piisavalt palju suud lahti teha klassis. Arrivederci! Teine klass õhtul...kitarr! Käisin rentisin Hanoverist kitarri ka ja väga vinge igatahes. Peale esimest koolipäeva olin päris positiivselt häälestatud.
Teisipäeva hommikul jäi klass ära, milleks on Critical Thinking. Ilmselt saab sellest mu üks vähim lemmikuid klasse, sest see kuulub nende kohustatud valikute hulka, mida ei saa valimata jätta. Järgmine teisipäev saab näha siis, mis see endast ette kujutab. Teisipäeva õhtul oli selline loeng nagu Sissejuhatus Fotograafiasse. Ja peale seda loengut oli mul veel rohkem positiivseid emotsioone. Esiteks sain ma õppejõult vana Nikoni filmi kaamera + mustvalge filmi kodutöö tegemiseks. Eriti raske kaamera on aga sheff ja ülbe ka. Ja teine hea uudis oli see, et meil siiski on pimik koolis olemas ja sinna läheme me juba järgmine teisipäev oma filmi ilmutama. Appppiiii, eriti vinge ja ma ei jõua ära oodata järgmist teisipäeva. Ma usun, et see saab eriti põnev olema. Kolmandaks, kui me selgeks saame kuidas seal pimikus end üleval pidada ja oma filmi pealt pilte paberile saada, võime me seal igal ajal käima hakata, küsides office'ist võtme. Ajeeeeee!!!Äge äge äge. Ilmselt te saate aru kui elevil ma olen. Filmikaameraga pildistamine on ikka mitu korda erinev digikaamerast. esiteks juba see, et olen harjunud tulemust kohe nägema ja seda siis vastavalt parandama. Nüüd peab järgmise nädalani ootama, et näha, kas ma üldse midagi teha oskan. Ilmselt pean endale kuskilt mingi vanema filmi kaamera ka sebima, et siis ennast sellega proovile panna. Peale selle kursuse lõppu tuleb mul ju see vinke vana fotokas õppejõule tagasi anda. Niuniu. Haha, ma napilt unustasin. Annela, minu esimesed koolipäevad ei erine palju TÜ ajast, kui ma esimesse loengusse valesse kohta sisse marsin. #16 ruumi asemel läksin mina #116 ja ei taipand enne, et vales kohas olen, kui õppejõud eriti mitmeleheküljelise algebra raamatuga sisse astus. Astusin seal muiates välja ja mõtlesin kohe Annela peale. Seekord seal vales klassis olles ma küll kedagi nii toredat ei kohanud. Haa,haaa. Hea huumor ikka, paneb mind naerma jälle.
Kolmapäeval mul hommikuti klassi pole. Õhtul on aga spordi fotograafia, mis on valikaine. Üllatus, üllatus, ma olen ainuke õpilane seal. Private lessons sellise mehega nagu Jefferey E. Beckman, kes on viimase aasta jooksul kaks foto raamatut välja andud. Esimene neist "Out of Gas", kus on tema 28 aasta jooksul hobikorras pildistatud roostes autod ja vanad bensupumbad. Teine raamat on New England'i Lautadest, mida ma näinud pole veel. Kunagi tulevikus võtan ma ilmselt ka tema meedia fotograafia loengut, mis on üks tema erialadest spordi kõrval. Rääkisin siis talle oma venna hobist ja kuidas ma rallisid pildistamas olen käinud. Tema pildistab filmi kaameraga ja seega olid tal slaidid kaasas, mida näidata. Kuna ta on nimeta-üks-kõik-milline-spordiala-ja-mul-on-sellest-pilt fotokogu, siis tal oli raskusi, et mida ta kaasa peaks tooma. Guess what? Ta võttis autospordi pildid. Nimelt Daytona 500 Nascari pildid, aastast 86! Ühel fotol oli auto peal kleepekas, millel oli kosmosesüstik (sütik?) ja In Memory. Nimelt oli sellel aastal kosmoselaev kaduma läinud või plahvatanud v midagi ja Jeff küsib siis, et kas ma mäletan seda. Nope, ei mäleta, sündisin 85 aastal. Saime mõlemad naerda natuke. Spordi fotograafia loeng saab ka ilmselt üks mu lemmikuid olema, sest me hakkame erinevatel spordiüritustel käima pildistamas. Nimelt viib ta mind kindlasti polo mängu vaatama, midagi autodega seoses ja suvel kui siin on kuumaõhupallide festival, siis isegi kui see pole spordiga seotud, üritab ta mulle vabapääsu sinna korvi saada, et saame pildistama minna kõrgele-kõrgele. Uhuhuhuu! Eriti kihvt. Ma hoian pöialt ja varbaid ja teen muid trikke, et ta saaks mu sinna korvi!
Täna, neljapäeval oli mul hommikul jälle itaalia keel ja õhtul Sissejuhatus Digikaameratesse. Selles loengus on meid kõige rohkem, 12 õpilast nimelt ja kõik naised. Õppejõud on meesterahvas. Naiss...Enamus seal paistis võtvat seda ainet lihtsalt, et oma kaamerat paremini tundma õppida, et mitte seda kaameraga kaasa antud raamatut lugeda, kust nagunii tihtipeale kõigest aru ei saa. Tänasest loengust ma suurt midagi uut ei õppinud kui loengu lõpus erinevate fotograafide nimed. Kirjutasin kõik kenasti üles ja tsekkan üle, mida head nad tabanud on.
Ja ongi koolinädal läbi. See läks küll kiirelt. Nüüd on mul aga väss peal ja ma pean homme eriti vara ärkama, et Olivia Plymouthi hambaarsti juurde viima. Sinna on aga tunni tee ja natuke peale. Gotta get my beauty sleep and gain some energy as well.
Järgmise korrani! Musimusi

Piktuure...

2010-05-12T17:18:00.001-04:00

Õunapuud õitsevad!

Ükspäev sadas säänseid raheterasid taevast alla

Vikerkaar

Update

2010-05-07T08:34:00.000-04:00

Asjad on siin kergelt öeldes segased viimasel ajal olnud. Kirjutanud pole ma osalt selle segase pärast ja teisalt selle, et mu napilt uus arvuti on kaks korda paranduses pidanud käima. Ajab ikka marru küll. Õnneks läks kõik garantii alla ja rahakotti ei pidanud ma kergemaks tegema. Jesss!
Mul oli suur plaan Sanibelilt tagasi tulles blogisse kirjutada, kuidas ülejäänud trip läks aga võta näpust. Ei olnud arvutit või ei olnud energiat või oli mingi neljas probleem, mis ilmselt oli rohkem laiskusest tingitud. Mõned teised, kes elavad Jumanjis ja pole levi, nendest ma saan aru, kui ei ole mahti blogisse midagi uut riputada. Mis minu vabandus on? Ilmselt siiski laiskus. Oehh...Ma olen alati teadnud, et laiskus on üks mu suurimaid miinuseid. Püüan olla tublim. Ausalt.
Ma täpselt enam ei mäleta, kuidas ülejäänud aeg Sanibelis sisustatud sai, aga positiivne elamus oli see trip küll. Tahan tagasi minna kohe sajaprotsendilise kindlusega. Seal on hea rahulik. Kui aasta läbi on seal elanikke veidi üle 5000 siis talvehoojal see number neljakordistub! Mitte kahe- vaid neljakordistub! Vau!!! Siiski siiski on seal eriti rahulik. Rannajoon pole paksult rahvast täis ja see mulle just meeldibki. Siinkohal meenub mulle tüdrukutega tripp Ikla lähedale. Eriti tore oli ja ootan meie järgmist sellist ettevõtmist ;).
Reisilt tagasi tulles läks elu edasi vana rada pidi. Töö,töö,töö ja vabaaeg. Eelmine pühapäev käisin plaaniväliselt Rhyan'il Stamford, CT's järel, sest ta käis NY's sõbrannal külas. Tagasisõidu bussipileteid talle ei jagunud. Sõit sinna 4h...Oleks 3 ja poolega saanud, aga istusin natuke ummikus ka. Rhyan peale ja tagasi. Tagasisõit samuti 4h, toidu- ja pissipeatuse tulemusena. Maru ära väsitab selline sõitmine. Eriti mu selja, mis mulle viimasel ajal rohkem kui palju muret tekitab. Kui aga päris aus olla, siis see tasus end ära. Tasus nii hästi, et rohkem kui pool nädalat ei peaks tööd tegema :)
Sellest esmaspäevast olen ma olnud oma vanade tuttavate Horvathite juures Murieliga. Anna ja Michael läksid Saksamaale. Muriel on Klairest aasta ja natuke peale vanem. Või oli rohkem? Oeh, mulle ei jää need laste vanused üldse meelde, sorry. Eriti asjalik tüdruk on. Ärkab ise hommikul 6.15 üles, et süüa ja lõuna pakkida ja asjatada. Mina või edasi põõnata. Ärkan üldiselt 6.45 ja siis viin ta 7.30ks carpooli (ehk keegi teine viib ta kooli, mis on 30min kaugusel). Kui Murieli ära viin on mul üldiselt vaba aeg olnud ja siis lõunast aitan Leatherwoode ka ja siis kohe Murielile järgi, et teda ujuma, klaveri või viiulitundi viia. Täna tuleb busy busy päev, sest pean talle kooli järgi sõitma, sealt edasi kohe klaverisse ja sealt edasi kohe ujuma. Ja siis ja siis saab homme hommikul kaua magada! Can't wait :)
Ahjaa, kool algab ju esmaspäeval. Väga ärev!

Pildi noppeid Sanibelilt

2010-05-07T07:22:00.001-04:00

Teelõik rannast koju

Aligaatori beebi elas siin

Basseini palm

Eesti

Geko sõitis jänest

Mango vahukoore magustoit kaneeliga!

Palmisaarel

2010-04-20T16:10:00.000-04:00

Tervitusi toon ma palmisaarelt...pa-pa-raba-raba...laulan, jess-jess-jou!
Tunne on hea ja tuju on mega...6lad on veits 2ra p6lenud aga muidu on tip-top olla.
Olen siin Floridal Sanibeli saarel laup2evast saati olnud nyyd. Laup2eval j6udsime alles 7 paiku 6htul nii et midagi suurt ma siin korda ei saatnud too p2ev. Pyhap2eval 2rkasin selle peale, et vihmapiisad peksid vastu akent ja aknalauda, mis t2hendas, et taevas oli hall ja p2ikesest polnud kippu ega k6ppu. Noh, veits olin nukker aga tuppa konutama ei j22nud. L2ksime Maggie Sue'ga ratastega s6itma. Saime p2ris m2rjaks juba ja siis j2i vihm j2rele. S6itsime veel oma tunnike ringi. Hyppasime paari poodi ka sisse ja saime ysna kuivaks juba. Tagasiteel hakkas aga taas vihmutama ja j2llegi saime m2rjaks. Siis hakkas kylm ka ja pidin m6nusa sooja dußßi alla hyppama, hea oli kyll. Lugesin raamatut veel ja p2ev saigi pmst l2bi.
Eile hommikul 2rkasin kyll juba p2ikesepaiste peale yles ja peale hommikus66ki l2ksime seltskonnaga randa. Jalutasime ringi, korjasime teokarpe ja muid huvitavaid leide rannast ja loomulikult pyydsime p2ikest ka. Yks hetk avastasin end meie seltskonnast ainukesena randa j22nud olevat ja siis tekkis ka tyhjak6hu tunne. Kiirelt soe panini v6iku k6htu, apelsinimahla ja palju palju vett, sest rannas polnud vett kaasas ja maru suur janu oli ka vahepeal tekkinud. Peale s66ki l2ksime MS'ga ratastega s6itma. Hea on ikka ennast liigutada ja siin on see rattas6it lust. Selliste m6nusate kruiisimis ratastega s6itsime ringi. Tahan ka sellist ratast armas j6uluvana, ait2h! :)
Rattas6idult tagasi tulles hyppasime basseini ja ujusime/myrasime/lollitasime seal p2ris mitu aega. Kui ma tuppa l2ksin arvasin, et kell on vast k6ige rohkem 4 aga tegelikult oli juba 5.46! uuh, siin ei saa yldse aru kui juba 6htu kaes on, sest p2ike on p2ris kaua kuum. Pessu ja yhe teise pere juurde 6htus66gile.
T2na hommikul 2rkasin 2ratuskella helina peale kell 8 ja t6mbasin tossud jalga ja k6ndima. Hea tunne oli kyll p2rast! Hommikus66k ja kerge lebo. Natuke ratastega s6itmist, joonistamist ja rannas istumist. Nyyd on tunne, et peaks basseinis ka 2ra k2ima. K6ht hakkas valutama, ei tea kas see v6is see kausit2is eriti head vanilje j22tist olla, millele ma kaneeli peale raputasin? :p vaevalt kyll
Kirjutamiseni...

BTW...mul on arvutiga kerged probleemid ja ma ei v6tnud seda siia kaasa...see t2hendab, et pilte naete siis kui ma tagasi Upper Valley's olen.

No stress please!

2010-04-16T09:59:00.000-04:00

Oeh...tundub, et mu blogi sissekanded algavad viimasel ajal suure ohkamise ja vabandamisega, et ma olen jällegi selle lehekülje unarusse jätnud. Ei hakka vabandusi otsima vaid kirjutan, mis siin viimasel ajal korda olen saatnud.
Üks suurem sündmus, mis meenub on minu sünnipäev eelmisel nädalavahetusel. Nädal enne seda, kui ma siia miskit kirja ei pannud ei toimunud ka midagi väga ärevat. Sama vana tööle-koju muster kuni reedeni. Reedel peale tööd võtsime suuna Bostoni poole. Tipptunni ajal jõudsime linnapiirile ja saime päris kaua ummikutes istumist "nautida". Kohale jõudes kiirelt pessu, kerged kokteilid, make-up ja riidesse. Kõige selle vahepeal jõudis Wayne ka sinna ja lõpuks olime valmis välja minekuks. Wayne viis meid eriti hubasesse ja cooli sushi restorani Douzo. Koht oli rahvast täis ja ootasime lauda veidi üle poole tunni. Polnud hullu, suundusime selleks ajaks baarileti äärde ja võtsime kõik ühed cape codder'id (rahvakeeli viin jõhvikamahlaga). Lõpuks saime laua ka ja usaldasime sushi tellimise Wayne kätesse, sest ta oli seal varem käinud ja teadis, mis on hea. Teadis ka. Võin vist öelda, et parim sushi, mida ma söönud olen. Kodukootud sushidest on parim muidugi Merksi tehtud ;)...Hea söök, hea jook, hea seltskond, hea muusika = vägagi kordaläinud sünnipäeva õhtusöök. Taksosse ja korraks tagasi hotelli, et suur kaamera ära viia. Tagasi välja ja ümber nurga klubisse...Fun times! Pärast mitme tunnist tantsimist olime valmis koju minema ja kõrged kontsad(!!!) jalast võtma...Oeh, ma ei mäleta, millal ma viimati kõrgete kontsadega tantsimas käisin. Väljas vihmutas kergelt ja hotellis olid all lobby's vaibad maha pandud, need olid aga libedamad veel kui põrand ja ma oleks napilt käpuli käinud seal. Administraator vabandas kohe, et vaibad libedad jne aga Dagne pidi muidugi ütlema, et asi pole üldse vaibas (absoluutselt oli vaibas asi!)...Liftis võtsin kingad jalast ära ja edasi kõndisin kandade peal, sest päkad olid nii hellad et oioioi :p...

Tuppa jõudes tegime juustuvõikud ja tõmbasime skype kõne Eestisse Loode tänavale. Sain esimesed sünnipäevalaulud (eesti ja inglise keeles) ja Dee kinkis mulle kihvti seinakella, mida ma juba kolm aastat olen omale tahtnud! :)

Kolme paiku saime vist kerra tõmmatud. Üks hetk hakkas mul telefon erinevaid märguandeid andma. Küll kirjutas keegi skype'i midagi, küll facebooki...Eriti varajased õnnesoovid sain Merksi ja Getu käest. Laul tuli neil küll rohkem turtsumisena välja aga seda erilisem. Vahepeal suutsin jälle magama jääda kui suure janu peale üles ärkasin. Tahtsin vannitoast vett võtta aga külmavee kraanist tuli tulikuuma vett. Ei tahtnud kööki ka minna, sest Wayne magas eestoas. Voodisse tagasi. Kõne Piretilt (ja kogu see suur Otepää seltskond, kes seal temaga koos olid)...Aitähh aitähh aitähhh kallid! Mõned hetked või tunnid hiljem olime valmis voodist välja ronima. Vahepeal oli külm vesi ka tagasi tulnud ja sai janu kustutada.

Kella 12ks oli Wayne ära läinud ja meie Bostoni peale jalutama suundunud. Väljas paistis päike ja tõmbasin seeliku selga, aga välja jõudes hakkas küll kergelt jahekas, sest soojakraade polnud kella 12 paiku küll veel nii palju et võiks paljaste säärte ja plätudega ringi lipata. Tagasi me siiski ei läinud vaid pidasime vapralt vastu, põhjamaa inimesed nagu me oleme. Naljakas oli küll veits, sest paistis et ülejäänud inimesed olid kõik paksude või vähem paksude jopedega. Mõned isegi sulejopedes (ilmselt olid nemad soojalt maalt pärit). Päevapeale läks õnneks soojaks ja vahepeal hakkas isegi palav. Täpselt siis kui ma ametlikult aasta vanemaks sain tuli kõne Eestist ja ema laulis mulle veel ühekorra sünnipäevalaulu. Pisar tuli ka silmanurka seekord. Mitmed poed läbikäidud, rahakott kergem ja kell õhtus juba suundusime tagasi hotelli. Väsimus oli maailmasuur ja oleks tahtnud ainult tekialla pugeda ja silmad sulgeda. Selle asemel suundusime hoopis õhtusöögile Cheesecake Factory'sse. Eriti maitsvad eelroad hiljem tulid viis noormeest tordiga ja laulsid mulle sünnipäevalaulu. Puhusin küünla ja sain soovida ka. Esialgne plaan oli meil peale söömist kinno minna aga suure väsimuse tõttu otsustasime koju tuttu minna. Oli vaja ju järgmiseks päevaks ka energiat koguda, et jälle linna peale jalutama minna.

Boston on ikka supermõnus linn, seda eriti kevadel!

Pühapäeval jalutasime natuke ringi veel, natuke shoppamist, natuke snäkke ja tagasi kodupoole sõit. Õhtul 6ks olime tagasi Upper Valley's. Fore-U'st jäätist ja siis Bryan'ile, Amberile & Rhys'ile külla Amazing Race'i vaatama...Ja oligi nädalavahetus läbi.

Selle nädala sees me midagi superärevat pole teinud. Jällegi tavaline töönädal. Uus nädal tõotab aga põnevam tulla, sest homme lendan ma Rhyan'iga Floridale ja jään sinna nädalaks! See "puhkus" tuleb küll heal ajal, sest meil siin sadas öösel lund ja terve järgmine nädal lubab vihma, kohati lund isegi ja soojakraade pole ka teabmispalju...

.....Asju küll ei viitsi pakkida :p

Olen jälle laiska pannud!

2010-04-05T08:59:00.000-04:00

Kõigepealt vabandan, et olen jälle teid teadmatusse jätnud ja pole oma tegemistest üle nädala juba kirjutanud. See ei lähe kohe üldse... Palun vabandust. Igasuguseid kreisisid asju on toimunud viimasel ajal ja siis pole mahti olnud kirjutada.
Eelmine nädalavahetus, või siis juba üle-eelmine, möödus rahulikult. Midagi väga ärevat me ette ei võtnud. Plaan oli Manchesteri kinno minna, aga lõpuks me sinna ikkagi ei jõudnud, sest see tunnine sõit väsitab korralikult ja otsustasime lihtsalt kodus puhata.
Esmaspäev oli mul vaba, aga üks vana tuttav(aastast 2003) palus mind appi ja läksingi õhtul nende juurde. Anna läks vanemaid lapsi kooli viima ja mina jäin Muriel'ile seltsi. Oli tore vanu aegu meenutada :)
Teisipäev...ee, ei mäleta enam. Ilmselt täiesti tavaline päev, kus hommikul Dagne ja lastega hängisin ja kella 12ks tööle läksin.
Kolmapäev nagu teisipäev.
Neljapäev vaba. Hommikul käisime Dagne ja Blythe'iga linnas. Siis tõi Dee mu koju ja mina hakkasin leiba küpsetama. Oma päris esimest päris leiba. Sellest juuretisest, mis ma Eestist kaasa tõin ja mis oli kenasti valmis leivaks vormitud neljapäevaks. Kes teab, see teab, et see leivaküpsetamine on pikk protsess. Ühe leiva tegin seemnetega, teise kuivatatud puuviljadega. Peab mainima, et minu päris esimese leiva kohta tulid need päris maitsvad välja! Leib kotti, supp kotti ja Dagne juurde lõunatama. Enne veel kui ma kodust lahkusin suutsin ma nõusid pestes omale noaga näppu lõigata. uhuhuhu, vastikult teravad(aga head!) noad on meil. Haav oli sügav ja siiamaani on mingi rõvedus mul pöidla peal. nahk narmendab ja jääb kinni igale poole ja siis jälle tuleb haav lahti. Oeh! Okei, minek...Vahepeal oli väljas soojaks läinud. Plätud jalga! Supp söödud, leib ka...jalutasime lastega Dan & Whit'si. Jätsi ja pargipingi peale nautima. Mõnusmõnus. Dagne sai sealt töölt kell 4 lahti ja läks edasi teise kohta. Mina läksin koju. Väljas oli veel soojemaks läinud. Õhtul kell viis oli 19 kraadi kui ma õigesti mäletan. Trenni riided selga ja kõndima! Jesss, eriti hea tunne oli pärast.
Reedet ma mäletan väga hästi. Liiga hästigi, sest see, mis reedel juhtus piinab mind tänaseni. Alustan hommikust. Tööle pidin alles 2ks minema seega oli mul terve hommik vaba, kas asjalik olla või lebotada. Sõin hommikust, lebotasin veits, et söök alla läheks kenasti. Siis riidesse ja kõndima. Mõnus,mõnus! Sest reede oli veel soojem kui neljapäev. Tund aega hiljem olin kodus tagasi, mõned kõhulihased, kätekõverdused ja venitamised ja pessu. Aeg läks kiirelt ja täpselt siis kui ma lõpuks valmis sain omadega oligi aeg tööle minna. Selleks ajaks kui ma tööle jõudsin oli väljas mitu pügalat üle 20 kraadi. Maggie Sue'ga õue mängima. Sõitsime driveway peal longboardiga. Oled segaduses? Longboard on nagu skateboard(rula), aga surfilaua kujuga ja pikem kui skateboard. Eriti chill oli kruiisida sellega. Mitu korda driveway'l edasi tagasi sõidetud olin juba päris osav. Hoogu juurde! Ärev...Okei, nüüd võiks proovida eriti suure hoo sisse lükata, et jõuaks garaažideni sõita ilma hoogu juurde lükkamata. Enam nii lõbus polnud, sest laud lendas alt ära ja mina vastu asfaldit. Nahk mõnusalt põlve pealt maas, püksid lõhki(Dagne omad), nahka veel paaris kohast maas ja jalad värisesid all. Algul polnudki väga hullu, aga järjest rohkem hakkasid need lõhkised kohad kipitama. Õhtul kui koju jõudsin oli juba päris vastik olla. Und ma väga palju öösel ei saanud, sest igakord kui ma end keerasin, ärkasin valu peale üles ja magama jäämine peale seda oli rohkem kui raske. Ärkasin, vaatasin kella, üritasin magama jääda, surusin hambad kokku, lõpuks jäin magama....ja jälle otsast peale. Lõpuks oli see, et ootasin hommikut. Ei tahtnud nagu telekat ka vaatama minna, sest see oleks Dee üles ajanud. Mitu korda mõtlesin, et skype'in emale ja kurdan oma kurba elu: Emme, ma ei saa magada, sest nii valus on! aga siis mõtlesin et maru sosinal peaks rääkima ja see ajaks samuti Dee üles. Vähemalt 7 ärkamist hiljem oli kell 8-9 vahel ja võis ennast lõpuks liigutama hakata. Dee ärkas ka üles.

Oli laupäev. Meil mõlemal oli vaba päev. Väljas oli veel soojem kui eelmistel päevadel ja seda ei saanud raisku lasta. Esialgne plaan oli hikima minna, aga minu jala tõttu otsustasime, et metsa ikka ei lähe! Jalutama aga küll. Otsustasime, et jalutame TjMaxxi. 45 minutit hiljem olime LuiLui juures ja otsustasime seal lõunatada. Kõhud täis ja meel hea. TjMaxxi me aga edasi ei jalutanud, sest otsustasime, et hiljem poleks meil enam energiat koju tagasi jalutada. Nii et pöörasime kohe suuna kodu poole ja lonkisime sinna. Kodus kiire jalgade pesu, sest üks hetk võtsin ma tossud jalast ära ja hüppasime autosse. Sõitsime lõpuks TjMaxxi ka. Ja sealt edasi Home Depot'sse. Ostsime mulle tuppa toataime ja kööki Aloe (mida saan omale jala peale määrida). Home Depot kõrval on Fore-U golfi rajad ja Fore-U jäätiseputka. Sealt saab suve kõige paremat jäätist. Ja see oli laupäeval avatud. Järjekord oli pikk ja rahvast Fore-u ümber rohkem kui palju aga oma jäätised me kätte saime. Yum, ma ütlen! Koju jõudes tõmbasin 800se ibuka sisse ja sain enam-vähem isegi magatud. Ärkasin üles küll valu peale, aga tänu rohule olin üsna uimane ja jäin magama tagasi! jesss....
Pühapäev oli munadepüha :D...Laupäeval käisime toidupoest sibulakoori "varastamas" ja pühapäeval sai siis vanamoodsalt mune värvitud. Kõndimas käisime ka, sest järjekordne ilus soe ilm oli. Munad värvitud, pesus käidud, ilusaks tehtud - läksime ashtonite juurde kella 3ks "õhtusöögile" ja sealt edasi kella 5ks Leatherwoodide juurde. Fun times...Lo palus, et ma Olivia ja tema kolm sõpra Holdernessi viiksin, sest neil olid külalised. Head inimesed nagu me oleme, läksingi lapsi kooli viima. Õnneks mahutab Lo auto 7 inimest ja Dee sai minuga kaasa tulla. Olivia lubas, et tutvustab mind silmast-silma selle Zimbabwe kutiga, kellele ta mind Facebookis tutvustas. Chapu (selle kuti hüüdnimi) oli aga kuskilt campus'e peal kadunud ja me ei kohtunudki. Too bad...Next time then...
Täna on esmaspäev. Nii sooja ei luba, kui viimased kolm päeva olnud on, aga päike paistab ja see on hea. Kell saab kohe 9 ja ma peaks riidesse panema ja siis Dee ja Blythe'iga jalutama minema...Tsutsufreiii

Loco

2010-03-26T19:39:00.000-04:00

Oeh, palun vabandust, et ma olen võimsalt laiska pannud selle blogiga siin. Sorry, sorry!
Point selles, et olin eelmisest laupäevast tänaseni Leatherwoodide juures. Lo ja David läksid Floridale Chapini ja Oliviaga(kuna nad on internaat koolis, siis neil vaheajad kodus olevatest lastest erineval ajal). Mina jäin siis Rhyani ja Maggie Sue'ga koju. Laupäev oli päris tore. Vähemalt päev möödus toredalt. Leppisime õhtul juba MS'ga kokku, et lähme kõik koos pühapäeval Lou'sse hommikust sööma. Pühapäeva hommik oli ka veel normaalne selle hetkeni kui me autosse istusime, siis hakkas MS turtsuma ja possutama. Küsisime, et kas kõik on korras ja et äkki jääme koju? Ei, pole midagi viga. Fain, läksime linna siis. Tema ei taha autost välja tulla. Siis ei tahtnud tema enam Lou'sse sööma minna. Vabandusena kõht valutas tal. Hmmm, lõpuks oli see, et tema ei tule restorani sissegi. Noo, ega ei saa ju last välja ka jätta nii. Seda Ameerikat ei tea ka, pannakse vangi kohe sellise asja eest. Teised jäid sööma ja mina viisin MS koju. Autos helistasin ta emale, et MS'i sõbra telefoni nr't küsida ja öelda, et ta ei saa täna kahjuks külla tulla. Samal ajal MS karjub kõrval ja suht võimatu oli Lo'ga rahulikult rääkida. Pöörasin siis ümber kui telefoni kõne lõpetanud olin, et öelda sellele hullule, et ta ometigi ei karjuks nii meeletult. Sellepeale sain ma keskmise sõrme julmalt näkku ja : "I DON'T CARE!!!" karjuti ka veel peale. Kergelt öeldes murdusin ma sel hetkel ja sõit koju möödus märgade silmadega.
Loomulikult olin ma solvunud ja endast väljas ja kui Dagne koju tuli kirjeldasin ma vist veits liiga häälekalt, millega MS hakkama oli autos saanud. Sellest tekkis probleem. Kes veel ei tea, siis iga vähimagi probleemiga helistab MS kohe vanematele. Ka seekord. Et tema ei tunne end "mugavalt" kui mina räägin Dagnele, mis tema teinud on. Õumaigaaaad! Mis ma peaks endas kõike hoidma? Dagne üritas hiljem selgeks teha talle, et sina ju helistad ka iga asja peale vanematele, et Jaana siis samamoodi räägib mulle, sest tal pole siin kellegi teise poole pöörduda. Mainiks ära, et peale seda intsidenti rääkisime me sellistest asjadest Dagnega kas eriti sosinal. Isegi Eesti keeles rääkimisest ei piisa, ta vist saab hääletooni järgi aru, et jutt on temast (enamus ajast on ka).
Okei, ülejäänud pühapäev oli suht rikutud tuju poolest aga vähemalt MS oli õhtul normaalsem.
Magama minekuga on endiselt pehmelt öeldes probleeme. Kui varem pidi tema toas natuke olema ja tal selga sügama, et ta magama jääks. Siis vahepeal sai ta oma tuppa teleka, mis peaks aitama tal magama jääda. Päris aitabki! Nüüd on nii, et tema ei tunne ennast taaskord "mugavalt" kui keegi tema toas ei ole seni kuni ta magama jääb. Ja magama jäämine võtab tal vähemalt 30min ja siis ka ärkab kohe iga krõpsu peale üles ja kohe istukile. Frustratsioon on selle tunde nimi, mis mind terve see nädal MS puhul valdas. Üks õhtu panin ma teda 2h magama. Vahepeal helistas ta nuttes(loe: röökides) isale ja kurtis jälle kuidas mina pidavat koguaeg arvama, et ta magab kui ta tegelt ei maga veel ja kui ma ütlen, et maga edasi, et olen kõrval toas, sis tema ei tunne end sellega mugavalt. Apppppi! Üritasin Davidile selgeks teha, et nii ikka päris pole ja olen kõik ööd seal olnud kuni ta magama jääb. David ütles, et ma peaks rahulikuks jääma. Kuidas on võimalik rahulikuks jääda kui 9 aastast last paned konkreetselt 2 tundi magama? Nii zen ma nüüd ka ei ole, et lepin sellise hullusega ja hakkan teda veel nunnutama ka.
Mingeid pisi intsidente oli veel nädala jooksul, aga kui ma need kõik asjad üles kirjutaks siis te ei jõuakski seda blogi läbi lugeda.
Põhiline on see ka, et räägid MS'le, et pole vaja karta mind ja et sa võid küsida minu käest mida iganes ja paluda abi. Aga ei, tema helistab ikka isale ja siis David dikteerib MS soovid mulle edasi. Paar korda võttis MS end isegi kokku ja palus mu käest üht-teist silmast silma, aga see käib ka nii, et mul on vaja sellist toru kõrva äärde, mis tema suu juurde läheks, et ma paremini kuuleks, sest ta räägib nii tasaselt lihtsalt ja siuke tunne on, et kohekohe sureb MS ära(see sai vist küll maailma-pikk lause).
Esialgse plaani järgi pidid Lo ja David laupäeval tagasi tulema, aga miski plaanimuutus oli ja tulid täna. Thank God! Seriously, pean vist tänutäheks küünla süütama. Saab nüüd vähemalt nädalavahetusel kenasti puhata. jesssss.
Enne veel kui ma koju puhkama sain oli täna hommikul MS'ga järjekorde "meltdown". Äratasin ta hommikul üles ja kõik oli okei. Viisin Rhyani kooli ja tulin tagasi koju hommikust sööma. Järsku kuuleme Dagnega, et MS nutab all. Telefoni peal tuli vilgub, järelikult räägib vanematega. Temal hakkas äkitselt pea valutama. (Loe: ma otsustasin, et ma ei taha täna kooli minna ja teesklen end haigeks). Lo sai vist päris pahaseks tema peale, sest igakord kui ta vanematega räägib ja talle ei meeldi, mis teiselt poolt öeldakse siis ta kas hakkab karjuma või veel kõvemini nutma. Üritasin ta maha rahustada ja ütlesin et sellise nutmisega läheb sul küll peavalu ainult hullemaks, et mine pikuta ja ma toon sulle vett ja hommikusöögi. Rahuneski maha. Mõtlesin juba et ohooo? Vara mõtlesin, kui oli aeg kooli minna, siis tema voodist välja ei tule ja kõik. Jälle nuttu ja karjumist. Helistasin õpetaja, et jääme veidi hiljaks. Ei midagi, ei tule voodist välja ja kõik. Rihma vaja anda sellisele! aga ei saa ju teha ka midagi ja ega mingeid tagajärgi ta raudselt vanemate poolt ka ei saa sellise tsirkuse eest. Lo helistas õpetaja, et MS ei tule kooli ja nii oligi. Laps sai lõpuks, mis tahtis!
Mina olin täna aga supertubli. Koristasin toa ära enda järelt. Pesin voodipesud ja panin puhtad peale. Pesin Mr. Wilsoni puhtaks, sest valge koer nägi jube hall välja juba. Kuivatasin ta fööniga ära ka. We connected on a higher level after that! Tal vist oli endal ka parem peale seda "vanni"...Koristasin auto ära. Pühkisin garaaži ära. Pesin pesu veel. Lõpuks käisin ise ka pesus. Käed vajavad siiamaani kreemitamist kogu sellest kraamimisest. Autoga koju sõites avastasin aga, et unustasin aknad ära pesta. Läksin küll aknapesuvahendi ja paberi järele, aga midagi vist tuli vahele ja noo, ega pea pole prügikast ju, kus kõike meeles pidada või alles hoida...jah? Homme pesen ära...
Käsi valutab juba suurest trükkimisest ja Dagnet endiselt pole koju jõudnud...Hmm, where could she be?

La vita è bella

2010-03-17T10:36:00.000-04:00

Oolrait, olen laisaks muutunud jälle. Pole juba mitu päeva midagi kirja pannud siia. Samas, ega midagi väga ärevat pole kirjutada ka. Same old, same old.
Nooo, samas on see, et kõht koriseb vahepeal. Meil on siis see organismi puhastus programm Dagnega. Joome sellist mõnusat sidrunijooki päev läbi (+teed ja vett). Sirunijook koosneb siis põhiliselt veest, millesse on lisatud sidrunimahla, vahtrasiirupit ja cayenne pipart. Pipar annab sellise mõnusa kick'i sellele joogile. Esimene päev pani Dee kogemata topelt koguse pipart meie joogi sisse ja siis mõtlesime küll, et damn, kõrvetab ju, aga teine päev oli juba palju mahedam. Täna on siis juba 5 päev selle joogiga. See viib organismist kõik saasta minema, mida muidu seediks mitu aastat. Kõik need jäägid coca colast, mida ma rummiga joonud olen ja red bulli jäägid ka ma usun. Lisaks veel kogu see saast, mida me igapäev tänavatel sisse hingame. Naiss...Olen märganud ka selle detoxi tulemusi juba. Näonahk on palju paremaks läinud! Jess!
Noo ärge nüüd arvake, et ma ainult seda sirdunijooki päev läbi libistan. Ma ju mainisin, et teed ja vett ka :D...Ookei, ja natuke puu-ja juurvilju võib ka süüa. Päris nutune pole see teema.
Pühapäeval olime Leatherwoodide juures 2ni. Siis edasi linna. Jalutasime ringi veits. Käisime Gapis. Siis hakkas vihmutama väljas ja läksime Adamsite juurde, sest Dee oli neil koerahoidja nädalavahetuseks. Tsillisime seal Gritsiga siis mõnda aega. Siis korraks koju ja edasi Bryan'i ja Amber'i juurde. Rhys on kõvasti kasvanud ja seekord ma nägin teda isegi silmad lahti. Enamuse ajast. Esimene ja viimane kord kui ma teda nägin oli ta alles 6 päevane ka ja noo, siis nad ju magavadki enamuse ajast. Sain kussutada ja nunnutada teda ka. Very lovely indeed... ;)
Esmaspäev oli vaba mul. Ja tahaks öelda, et olin jube asjalik aga ei. Vihma sadas ja passisin kodus terve päeva. Ust ka ei teinud lahti vist, et korraks värsket õhku hingata. Aaaga, natuke olin tubli ka ja koristasin külmkapi ära, mis oli juba päris nasty. Enamuse ajast vedelesin siiski diivanil ja vaatasin telksi. Vaatasin netflixist ühe filmi ka, Cadillac Records (Pirru, see on see, mis sul lauluõpetaja vaadata soovitas)...Päris hea muuvi. Beyonce on ikka liiga andekas. Kui on ikka antud talenti siis kohe hästi palju eksole.
Teisipäev oli tööpäev. Maggie Sue'le järgi kooli. Läksime Adamsite juurde. Virginia, Blythe ja MS sõid lõunat koos, meie Dagnega vesistasime. Korraks käisime riverhouse'is, võtsin Rhyani bassi ja trenniasjad. Neil olid parasjagu aednikud väljas või aia koristajad või ma ei tea, kuidas neid nimetada, aaaaga ütleme nii, et silmailu oli küll...hihii...
Natuke tsillisime majas, mina lugesin väljas päikese käes raamatut. Edasi Rhyanile järgi, siis viisin ta bassi tundi ja järgmisena trenni. MS'i viisin Davidi kontorisse ja oligi läbi mu tööpäev. Helistasin Dagnele, et mis nemad teevad. Väljas oli lihtsalt nii mõnus ja soe (16 kraadi!!!), et koju küll ei tahtnud veel minna. Sõitsin Norwichisse ja läksime tüdrukutega jalutama. Niii hea. Lapsed sõid jäätist ja meie vesistasime jälle :D
Täna on jälle päike kõrgel säramas ja ma peangi vist end kohe välja vedama kodust. Ei taha siin kopitada kui väljas nii ilus on. Postkasti juurde pean ka lippama, äkki on pangakaart ära tulnud (saab shoppama minna, haha)...
Elu on ilus!
Life is Beautiful :)

Igatsen!

Learning the difference between "wanting to eat" and "needing to eat"

2010-03-13T10:04:00.001-05:00

Mis siis vahepeal toimunud on? Neljapäeval, käisin ma Maggie Sue'ga ekskursioonil. Terve tema klass läks ka, aga kuna MS on koduõppel siis tema koolibussi peale minna ei võinud ja mina olin siis talle sohver. Ekskursioon oli State House'i ehk siis midagi riigikogu sarnast. Igal osariigil on oma State House ja meie käisime Montpelier Vermont'is. Tunnike sinna sõitu ja kohal. Kõigepealt käisid nad muuseumis ja sealt edasi siis riigikogu majja. Minul hakkas aga pea valutama üks hetk ja läks järjest hullemaks. Need riigikogu ruumid seal olid ka eriti lämmid ja see tegi asja veel hullemaks. Süda läks ka pahaks ja oleks lihtsalt kerra tahtnud tõmmata. Kui me siis lõpuks sealt koju minema hakkasime oli peavalu juba üsna talumatu. Autos oli tylenol'i aga see ka aidanud. Hoopis ajas mind napilt oksele kui me juba kiirteel olime. Ma ei tea kuidas, aga suutsin rahulikult hingates selle oksendamise vahele jätta ja ei pidanud kiirtee peal kõrvale tõmbama. Väga rasked tund aega hiljem olime kodus. MS vaatas oma toas telekat ja mina tõmbasin tema toas vaiba peale kerra. Magasin ka vist mingid minutid. Natuke hakkas parem, aga peavalu ei läinud kuni õhtul magamaminekuni ära. Not good, not good at all...Hommikul 8ks tulin tööle ja 5 sain koju. peale tööd käisin veel toidupoes ja siis koju diivani peale kerra Dee'd ootama.
Eile, reedel, ärkasin juba pool 7 ja ilma äratuskellata! Gooosh, ma panin äratuse muidu 9.30'ks, sest tööle pidin alles 12ks minema. Õhus on vist midagi, sest Dee ärkas juba kell 6 ja teist hommikut järjest. Asjad kokku ja sain Dee'ga Dan & Whits'i juures kokku. Hüppasin tema autosse ja Hanoveri Lou'sse hommikust sööma. Omlett ja pannikad. Niii hea. Lou's on kindlasti mu lemmar hommikusöögi koht. Kui külla tulete, siis viin teid sinna...
Eilne tööpäev oli iisi, briisi...Enamuse ajast olime kodus MS'ga, sest üks naine käis siin maja pildistamas ja hiljem tuli Dagne Ashton'ite lastega külla. Rhyan oli sõbrannaga linnas ja kinos ning poole 9 paiku läksin talle järgi. Ja oligi päev läbi. Vaatasime Couples Retreat'i ja tuttu ära.
Olen nädalavahetuse lastega...Lo ja David on Bostonis...Varsti viin Rhyan'i sõbranna koju ja siis tuleb Maggie Sue'le sõbrants külla...Dagne hoiab Gritsi ja toob ta varsti nende koertega mängima.
Mmm, seda ka, et meil hakkas Dagnega detox! Sellest kirjutab hiljem...I'll keep you posted ;)

Asjad liiguvad heas suunas

2010-03-10T17:21:00.002-05:00

OoooOooo ma olen positiivselt meelestatud. Käisin eile Leatherwoodide juures õhtusöögil Deega. Ahjaa, eile oli ju mu esimene tööpäev ka sellest ajast kui ma tagasi jõudsin siia. Täitsa tore oli. Maggie Sue'l koolis järel. Siis läksime riverhouse'i Rhyani bassi ja trenniriiete järele. Ajasime veits Lo ja Davidiga juttu. Aitasin Davidil suure aialaua maja taha vedada (kohe pandi füüsilist tööd tegema!). Dee oli Andrewga ja läksime kõik koos enne Rhyanile kooli järele minekut Hanoveri jalutama. Dagne suutis linnas oma rahakoti ära kaotada, mida ta märkas alles siis kui me Rhyani bassi tunnist tagasi tulime. Jätsin Dee linna ja viisin Rhyani trenni. Ei midagi, rahakotist polnud kippu ega kõppu! Okou!!! Ütlesin, et ta politseisse helistaks, äkki on keegi hea inimene sinna viinud. Ja peale 4 korda edasi suunamist saimegi teada, et keegi oli rahakoti Dartmouthi infoletti viinud. Super. Noo ja ei teinud liiga ka see, et kutt seal infoleti taga oli vägagi good lookin' ;)...
Ja jõudsimegi tagasi riverhouse'i õhtusöögile. Lo küpsetas Sea Bass'i (otsisin ja otsisin ja välja ei otsinud, mis kala see Eesti keeles on). Valge kala igatahes ja eriti eriti maitsev! Õunakooki jäätisega ka ikka magustoiduks. Ma võiks söögist lõpmatuseni rääkida vist :p...
Aga millest siis ikkagi see positiivsus? Noo, mulle tehti pakkumine, millest on raske loobuda. David muretseb, et ma väsitan end liiga ära kui ma endale veel nendele lisaks tööd otsin. Ja et kui kool algab, ei jõua ma oma koolitööd teha piisava energiaga. Seega arvasid nad, et ma võiks esialgu ikkagi neid ainult aidata, aga kuna mul on ikkagi raha vaja et Eestis õppelaenu tagasi maksta ja siin elamise eest + kool...pakkusid nad, et maksavad mu kooli kinni ja ma ei pea selle pärast muretsema. Lo üritab mulle aga piisavalt pikalt töögraafiku ette teatada ja kui mul vabad päevad võin ikkagi kedagi teist ka aidata kui ma tahan. Oh Jeesus ma ütlen. Ilmselt ma võtan selle pakkumise vastu. Kohati isegi liiga hea, et tõsi olla. Samas, neil lapsed hullud ka ja ega keegi teine nii vist vastu ei peaks ka (A)...
Järgmine nädal saan omale auto ka. Ise tahaks miskit pisikest kuhu jõuaks kütust sisse osta aga David tahab, et auto oleks turvaline (ehk siis mingi suur linnamaastur arvatavasti) kuna ma sõidan ikkagi tema lastega ringi. Eks näis, millega nad mind siis üllatavad. Päris ärev igatahes. Ma juba ootan, et saaks oma võtmehoidja külge ka autovõtmed lisaks panna! :D
Täna oli jälle eriti eriti ilus ilm väljas. Kevad sajaga! Mul vaba päev. Läksin Dagnega tööle kaasa. Chillisime Blythe'iga hommikul. Ta on lihtsalt nii armas, et pigista või puruks! Jalutasime linna, et Virginiale ja MacKenzie'le lasteaeda järgi minna. Enne veel käisime pangast läbi. Nüüd mul on väga popp tsekiraamat rahakotis ja järgmine nädal saan kohaliku pangakaardi ka kätte! Ma loodan, et selle konto omamine aitab mul telefoni lepingut ka ikkagi enda nimele teha. Siis saan ikkagi ise vaadata, kellele helistan ja palju maksan jne...Vaja ju ikkagi kõnesid üle maailma kõigile tirida. Austraaliasse, Itaaliasse, Eestisse...

Eile kui ma oma tuppa magama läksin olid kõik tuled juba kustus ja kõik oli kottpime. Reaalselt polenud midagi võimalik näha. Kompisin siis oma voodini, võtsin voodi äärest kinni, et kummardan maha ja panen soolalambi põlema. Pauhhhh!!! Peaga vastu kapiust, mille olin eelnevalt vist/kindlasti lahti unustanud Ilgelt valus on kulmu pealt, sinikat ega muhku õnneks ei tulnud...jesss

Nädalavahetuseks lubab vihma, aga see mõte ei muserda, sest äkki siis hakkab õues roheliseks ka juba minema...hiirekõrvad!

Ps. Ma olen pilte ka teinud natukene, aga mul pole fotoka juhet, et pilte arvutisse tõmmata. Unustasin selle Eestisse. Loodan kiirelt kiirelt, miskit asemele leida.

I see you...

2010-03-08T09:14:00.000-05:00

...nädalavahetus möödus võrdlemisi hästi. Reede peale lõunat põrutasime Manchesteri. Kõigepealt käisime kergel shoppingul Courtney ja Dee'ga (mina ei kulutanud seda raha, mida mul ka pole). Mul oli kõht tühi juba poolel teel Manchesteri poole, nii et peale shoppingut läksime Panera bread'i sööma. Eriti head panini võikud olid! Peale õhtusööki poodi jookide järele ja siis Courtney juurde.
Kerge chill, kokteilid ja girl-talk. Põhiliselt rääkisid muidugi Court ja Dee oma meeste probleemidest ja mina kuulasin pealt :p...Life, oh life...Käisime väljas ka. Esimene koht kuhu läksime oli praktiliselt tühi, tegime ühed joogid seal ja selle aja peal rahvast juurde ei tulnud, nii et suundusime edasi teise kohta, mis oli palju suurem ja rahvast paksult täis. läksime keldri korrusele, mis meenutas mulle Helpi(ainult, et ühtegi sõpra-tuttavat ei olnud). Kõige nõmedam oli muidugi see, et ühtegi silmarõõmu ka polnud. Ainult lontrused, kes sulle külje alla täiega hõõruda tahavad. Sorry, aga see oli tõsi noh. Pole seal Manchvegases ka see meat-market kiita :p...Peab järgmisena Bostoni tripi ette võtma.
Peolt mäkdoonaldsisse, kodus mäkk kiirelt sisse ja tuttu. Hommikul ajasid Courtney ja ta peika meid üles: hüppasid meie tuppa ja mängisid LMFAO - Shot'se. Nagu maavärin oleks olnud. Vähemalt toimis, magama me enam ei jäänud.
Hommikusöök ja siis minek. Käisime Dee'ga 3D kinos Avatari vaatamas. Dagne oli seda juba küll näinud, aga ta oli nii hea, et oli nõus seda ka teist korda vaatama minema koos minuga. I loved it! Eriti hea stooriga muuvi, poetasin paar pisarat ka. (also, it didn't hurt that the main male character was a hunk!). Peale kino Dairy Queen'i jäätist sööma ja siis koju.
Mmm, mis me kodus tegime? Tegin pastat ja siis sõime seda ja vaatasime Private Practice'it. Suhteliselt varakult tuttu.
Pühapäeva hommikul vedelesime diivanil ja vaatasime veel Private Practice'it ja suutsime end kokku võtta ja väljas jalutamas isegi käia. Eriti mõnus oli. Väljas oli 10 kraadi sooja, päike paistis. Lund meil siin ju pole. Lumi on hea ja ja tore, aga nüüd kui seda siin enam pole siis ei taha, et seda juurde ka tuleks. Võiks kõik roheliseks minna juba. Ja positiivne on see, et kui lund enam ei tule siis saab hakata ratast sõitmas käia. yay! jeesh, algab programm - suveks saledaks :D
Homsest hakkan tööle. Täna lähen truck'ile järele...Telefoni pole ma endale veel saanud, sest nendele ameeriklastele meeldib asju keeruliseks teha. Mul pole endal social security nr'it ja seega ei saa ma ise endale lepingut teha. Damn...Peab kellegi teise kaudu selle muretsema vist või jaaa...Ootan juba
Ja kuidas teie nädalavahetus möödus?

Baila Baila...

2010-03-05T15:04:00.002-05:00

..off to Manch-Vegas(Manchester, NH)...Ei ole mu pidutsemistel ka siin lõppu. Courtney'le külla, shoppama, peole ja homme kinno ka ilmselt.
Märksõnaks on fun!

Ilusat nädalavahetust teilegi!

Klaire kallis...

2010-03-05T11:29:00.000-05:00

...eriti suured õnnesoovid väike õeke! Armastame Dagnega sind palju!

Uued seiklused teisel pool lompi...

2010-03-05T09:18:00.000-05:00

Seiklused ise said muidugi alguse juba Elvast. Äratusega 6.30. Autosse 7.30. Klaire kooli, ise Keni ja emaga Riia poole teele. Sõit läks hästi olgugi, et teed olid libedad ja vahepeal tuiskas ja sadas lund rohkem kui palju. Meie perel on mingi värk selle reisimisega, et alati peab mingi kerge või suuremat sorti kala olema. Minu seiklus algas muidugi juba nädal aega tagasi kui Lufthansa otsustas streikima hakata ja mu lend tühistati. See tähendas, et pidin lennupiletid teisele kuupäevale muutma. Olen alati seda meelt, et everything happens for a reason ja taaskord leidsin ma selles tohuvapohust väga palju positiivset. Kes teab, see teab.
Lennupiletite muutusega kaasnes aga see, et kui ma Riias check-in'i tegin öeldi mulle, et mingi probleem on piletitega ja et kus mu paberpiletid on? Oh nice, juba arvasin, et äkki polegi mulle kohta, aga siis saadeti mind Riia lennujaamas olevasse Lufthansa kontorisse ja sealt sain kiirelt kätte oma paberpiletid. Pagasi sain Bostonini ära check'itud aga Münhenist Bostonisse mulle check in'i ei tehtud. Tsautsau emale ja Kenile. Pisaraid natuke ja turvakontrollist läbi. Suure sahmerdamisega seal lendasid mu pass ja piletid maha ja neid üles korjates tuli sall kaelast ära. Hetkepärast tuli lennujaama töötaja minu juurde ja ulatas mulle mu kõrvarõnga! Whaat? Kohe katsusin kõrvad üle, ja oligi üks kõrvarõngas ära tulnud. Tänasin ja naeratasin ja eriti heaks tegi tuju kohe, et on tähelepanelikke ja häid inimesi :)...
Väljalend hilines, ei mäletagi enam palju. Päris tükk aega jõudsime seal lennukis istuda, ilma et me kuhugi poole liiguks. Jõudsin veel enne õhku tõusmist magama jääda. Riia-Münheni lennul süüa ei antud ja minu kell 7 hommikul söödud muna hakkas kõhust kaduma kiirelt-kiirelt. Nälg oli suur juba ja janu oli veel suurem. Münhenisse jõudes ei olnud mul aga aega kuskilt midagi hamba alla rabada, sest oli vaja bussiga teise terminali sõita ja veel check-in ka teha lennule. Jälle öeldi mulle, et mingi kala on. Jällegi jõudsin ma mõelda, et naiss pileteid polegi või on mingi teine kala. Aga ei. Vedas. Öeldi, et sain hea koha ja juhatas mu õigesse väravasse ka. Turvakontrollist läbi ja pmst kohe kohe oligi väljalend. Hetkeks vaatasin, et kas ma olen ikka õiges kohas, sest eriti vähe rahvast oli ootamas ja mõtlesin, et nii vähe inimesi ikka sellisesse suurde lennukisse ju ei lähe? aga läks. Ja kuidas veel. Lennuk oli suhteliselt tühi. Sain hea koha + veel ühe koha lisaks. Laiutamine=hea. Väljalend hilines taaskord. Oodati mingeid inimesi, kellel oli connecting flight. Ja mis mina tegin? Nälgisin endiselt...
Ma ei jõudnud ära oodata, et me juba õhus oleksime ja süüa hakataks jagama. Kõigepealt toodi juua, kiirelt kull-kull-kull cola ja vesi kurgust alla. Kerge snäkk anti ka, mille ma sõin vist minutiga ära. Nüüd jäi vaid oodata sooja sööki.
Seriously, ma pole lennukipeal never nii head sööki saanud kui nüüd. Kala, lintpasta spinatiga.Nämm!!! Ema arvas, et see oli sellepärast hea, et mul kõht nii tühi oli, aga ma ei usu seda. See oleks mulle anytime maitsenud nii palju. Söögist on ikka tore rääkida. I just love, love, love food! :D
Lennukis vaatasin "cloudy with a chance of meatballs" ja "new Moon", lihtsalt midagi muud head valikut seal minu jaoks ei olnud. Pikutasin veits. Tõmbasin kahe tooli peale kerra. Kuulasin mussi ja oligi varsti ainult tunnike sellest 8st tunnist lennata jäänud. Sai süüa ka veel:D Hea hea...
Immigratsioonist kiirelt läbi, pagas käes ja võiks arvata, et saab kohe läbi tollist? Ei. Pagas otsiti ka läbi. Kaks kohvrit ja isegi seljakott. Esimeses kohvris, piinlik piinlik aga naljakas ka, olid mul kohe kõige peale rinnahoidjad visatud (jäid pakkimata eelnevalt) ja siis see tollitöötaja üritas eriti diskreetselt neid tõsta seal. Muig! :D...See kohver läbi vaadatud (juuretist ei leitudki, jess)...Teise kohvri kallale. Nonii, mis sul siin on siis? Komme, shokolaad...Mis see on? Leib. ahaa. Okei. riided, veel komme, veel shokolaadi. veel leiba. Ahaa, okei, meil pole siin musta leiba? Nojaa, arusaadav, pead siis eriti aeglaselt sööma et pikaks ajaks jätkuks. Veel komme. Mis see on? Mingi vedelik? Ahaa, leiva valmistamiseks maltoosa. Okei. Selle koha peal mõtles see tollitöötaja vist küll juba et ma olen täismaiasmokk ja et leib on mu lemmik söök. Lõpuks kotid läbi otsitud sain välja. Dagnet polnudki veel vastas. Positiivne, sest see tähendas, et ta ei pea parkimismajja sõitma. Sai mu lennujaama eest peale võtta ja NH poole teele. Mäkdoonaldsist ka läbi. HEA...ja lõpuks kodus.feels like second home at least...see on vist hea ainult.
Hommikul ärkasin juba enne 5. Sundisin end magama tagasi. uuesti kell 5 üles. üritasin veel magada, ei tulnud välja. 5.50 võtsin arvuti kätte ja nii oligi. Eile käisin Dagnega tööl kaasas, lastel oli eriti hea meel mind jälle näha. Nii tore, nii tore. Tunded olid vastastikused. Tegin kerge uinaku ka Adamsite juures. Õhtul koju jõudes vaatasime Dagnega Grey's Anatomy't ja sõime suppi.
Niih, täna on reede ja plaan on Manchesteri jalga keerutama minna. Courtney'e külla ja pidusse. Dee valetas end haigeks ja nüüd me tsillime kodus. Üks hetk peaks end kätte võtma ja asjad sahtlitesse ja kappi ära panema(hetkel on minu toa põrand riideid täis) ja telefoni tahaks ka omale täna soetada...
Plaanid plaanid...nüüd tuleb neid ainult teostama hakata.

Ahjaa, mainiks ära, et 10ndal Aprillil on Renihan Meadows'is Baila Baila. Tähistame minu 25ndat sünnipäeva. Ilmselt pakume suupisteid ja shot'e teeme ka. Head sõbrad, olete oodatud. Tahtsin teile varakult teada anda, et siis teate reisiplaane teha. Öömaja pakume ka kui vaja jaaa hmm.. See olekski kõik ilmselt. Kingitust pole vaja tuua, sest sünnipäevale tuleks ise tuleb ilmselt üsna kulukas.

Piisaut. Kirjutamiseni ;)

krdi, krdi külm on

2010-01-29T11:08:00.002-05:00

brrrrr. Külm. Õues? Vist küll, aga toas ka. Käed külmetavad ja pean ühele pusale vist teise veel peale tõmbama. See tuleneb vist närvidest. Reisiärevus äkki?

Kohvrid pakitud. Uskumatu, ma tean. Istun "käed taskus" ja ootan Dee'd. Vaja veel viimased toimetused linnas ajada, siis tulen koju tagasi, võtan kohvrid ja lähen Dagnele tööle järele. Kell 6 põrutame NY'i. Goran tuleb ka kaasa.

Julgelt 90% mu kahe kohvri sisust on kellelegi teisele. Seriously!

Ma arvasin tegelikult, et mul on teile rohkem kirjutada, aga praegu on üks suur tühik peas. Mmmm. See on vist ärevus ikkagi. Sorry.

Eile vaatasime Dagnega Jennifer's Body. Weird ma ütlen. Eriti veider muuvi. Natuke oli õudne ka, aga rohkem nagu veider. Ja minu arvates see Megan Fox küll mingi vavavuum chick pole. Fake. Amanda Seyfried, kes samuti selles filmis, on ikka mitumitu korda ilusam. Jep.

Varbad külmetavad. Käed ka. Ma rohkem ei jaksa kirjutada, pean käed käpikutesse pistma vist...

Lebanon College

2010-01-27T14:36:00.002-05:00

Käisin täna Lebanon College'is dekaan Bruce Gordoniga kohtumas. Täitsa muhe mees oli. Ütles, et mul on väga hea inglise keel, siis vaatas mu dokumente ja kui märkas, et olen TÜ's Inglise filli õppinud siis ütles, et pole ka ime :)... Rääkisime veits nendest ainetest, mis nad seal pakuvad ja siis kui ta nägi mu paberitest et ma olen vene keelt õppinud siis ta luges mulle need 5 sõna ette, mida tema vene keeles oskab. Naljakas. Kui ma enne temaga kohtumist olin natuke närvis ka siis nii kui ma temaga rääkima hakkasin kadus see kõik, sest tõesti oli temaga hea lobiseda. Dekaan oli ka üsna kindel, et ma saan TÜ'st neile ainepunkte üle kanda. Väga positiivne uudis!

Kirjutati mulle ametlik kiri, et nad võtsid mu oma kooli vastu ja andsid lisaks ka I-20 paberid, et ma koju jõudes saaksin kohe viisat ajama hakata.

Ägeeeeeeeeeeeeeeeeee!

Kes on häppi? Mina olen, mina olen!

Täna ma joon kodus Mimosat vist ja tähistan Dagnega.

Ahjaaa, teate, mul on juba üks kohver pakitud ja teise pakkimist alustasin ka täna. Päris suur samm edasi eksole? Ei olegi seda pakkimist öösel enne ära lendamist.

Järgmine nädal näeme!

no phone

2010-01-24T11:12:00.002-05:00

...tahtsin teile teada anda, et mul pole enam telefoni. David andis selle Chapinile tagasi. Kui ma siia tagasi tulen siis teen endale ise lepingu ja asjad :)

ahjaaa...eile käisime lauda sõitmas Dagne ja Gorani ja Kip'iga. Väga kihvt oli. Käisime Killingtoni kõrval Pico'l, sest Kip töötab seal ja siis saime tasuta piletid. Kukkusin ka päris mõnusalt. Esimest korda selg ees allapoole mäge. Hea oli, et kiiver peas oli. Päris korraliku mataka sain vastu tagumikku ja pead. Teinekord kukkusin peaees kõhuli mäest alla. Õlaliiges veits valus :p...Mmm Rohkem vist ei kukkunud. Lõbus oli küll. Kip on eriti lahe vana. Ta on 55 aastane, näeb välja nagu minu maavanaisa. Habemes ja teeb nalja koguaeg. Täna on mul kõik kohad eriti valusad, kes teab, kas kukkumisest või rohkest mäest alla sõitmisest. Haigeks hakkan ka juba mitmendat päeva jääma...

Rohkem ei jaksa kirjutada. Naudin pühapäeva. Sai kaua magada. Hea hea. Nüüd soe võiku hommikusöögiks, kohv ja lebo kuubis.

tsau

Happy Birthday DAD!

2010-01-21T19:54:00.002-05:00

Me armastame sind eriti väga hästi palju ja soovime sulle ilusat sünnipäeva! :)

musimusi

a quick update

2010-01-21T18:43:00.002-05:00

...Eilne päev tundus lõputu ja tänane üks suur küsimärk. Hommikul oli varajane äratus. Hommikusöök, kõne skype'ga koju emale-isale. Kell 8 kõne Finnair'i. Pinge, pinge, pinge! Süda tagus meil mõlemal Dagnega vist neli korda kiiremini. Kas saab piletid ära vahetada? Kui ei saa, siis ma olen juba oma 6.15'st bussist maha jäänud (ja $75 ilma) ja Dee peaks mu NY'sse lennujaama sõidutama. Pinge,pinge,pinge. Ja mis on kohtuotsus? Jah, saab ikka piletid vahetada. $20 ja €100 vähem rahakotis ja saab 30ndal koju lennata. Mis selle ajaga siin nüüd peale hakkan?

Eile koju jõudes surfasime Dagnega netis ja otsisime mulle sobivat kooli. Järjest rohkem hakkab mulle tunduma, et igas halvas on midagi head ja võibolla pidigi nii minema? Muidugi oleks see kõik võinud vähem närvesööv olla, aga see selleks...mis oli see oli. Loodame paremate päevade peale.

Leidsin sellise eriala, mille peale mu mõtted juba vähemalt viimase aasta jooksul korduvalt läinud on. Ja kool on Dagne kodust jalutuskäigu kaugusel. Lebanon College ja erialaks Fotograafia! I am actually excited about going to school, mitte nagu selle inglise filliga, millega mul ainult hädad-häda otsa koguaeg olid. Väga ärev.

Käisin siis täna koolis rääkimas, sain paberid, mis ma pean ära täitma ja väga kallid ja abivalmid esivanemad saadavad mulle gümnaasiumi lõputunnistused ja kõik muu vajaliku. Suuuuur suuur aitäh veelkord teile. Armastan palju! What would I do without you?

Kui kõik vajalikud paberid käes, lähen järgmine nädal dekaani vestlusele ja kui nad leiavad, et ma olen sobiv kandidaat nende kooli õpilaseks, siis saan oma I-20 paberid ja saan koju tulla õpilase viisat taotlema. Hoidke pöialt, aitäh!

Oookei, jah, ma tean, kui ma siia kooli tulen, siis ma ju ei tule koju tagasi. Shaansid mul Eestis kooli sisse saada samale erialale on väga väikesed ja siin on mul võimalik kooli kõrvalt raha teenida ja ise kooli eest maksta. Samal ajal veel ilmselt ka oma Eesti õppelaenu tagasi maksta. Loodan siiralt ja südamest, et kõik hakkab lõpuks laabuma ja rööbastesse jooksma(öeldakse nii vist? :p).

Selline olukord siis. Nüüd teate.

Anna andeks kallis isa, et ma su sünnipäevale ei jõudnud. Armastan sind palju ja hindan kõike, mis sa meie heaks teinud oled sajaga!

Anna andeks kallis Mamu, et ma jälle armsa Karli sünnipäevaks koju ei jõua. Kui see natuke asja leevendab, siis on mul Karlile kingutsed juba kohvrisse pistetud ja ma ei jõua ära oodata, et teie kõigiga üks suur saunaõhtu korraldada. Lärmakas, nagu alati, nii et kõik kõigist üle räägivad. eks?

Mmm, kas ma magan veel midagi maha? Jaaaaa, leidsin netist ägeda "plakati" ööklubi Help peo kohta. F**K, sinna oleks ma küll tahtnud jõuda juuuuu?! :p

Everything happens for a reason, right? No? Yes? Which is it?

2010-01-21T08:52:00.001-05:00

Ooookei...long story short...Ma ei tule koju täna ja ei jõua koju homme. Kiire ja närvesööv plaanimuutus.

Eile jäin peale tööd Leatherwoodide juurde õhtusöögile ja David rääkis mulle lõpuks nendest viisa paberitest. J1 viisa saamine on liiga riskantne, sest tegelikult ma ju ei töötaks Davidi hotellis ja kui see välja tuleks, siis ei saa mina siia tagasi tulla ja David võib vangi minna. Kaheks- kolmeks aastaks? Ei, viieks tegelikult. So yeah, life is a shit sandwich and every day is another bite. Mõnikord tundub küll nii. Aga ma püüan igas asjas midagi positiivset leida, sest muidu oleks lihtsalt liiga masendav kogu see olukord.

Mitte, et ma eile pisaraid ei valanud. Niipea kui ma Leatherwoodide majast välja, Dagne autosse sain, olid kraanid avatud ja hetkeks tundus kogu lähitulevik liiga tume. Mis siis saab? Lähen koju? kas ma tagasi saan tulla? Mis ma kodus peale hakkan? Sada küsimust käis peast läbi. Targad tüdrukud nagu me oleme Dee'ga mõtlesime kiirelt plaani välja. Muudan piletid ümber jälle ja lähen siin koole otsima. Juba täna! Helistasin öösel koju ja ajasin ema ülesse. Sisimas ma juba teadsin, mis tema sellest situatsioonist arvab, aga mul oli vaja seda väikest lüket vanemate poolt, et jaaa, me pole väga kurvad kui sa nädal aega hiljem koju tuled ja muidugi mine otsi kooli.

Täna lähengi siia lähedale Lebanon College'isse asja uurima. Boonusena on neil ka fotograafia eriala...eks näis, mis nad räägivad. Oleks tore kui ma saan ikka õppida midagi, mis mulle meeldib, mitte et ma viisa saamiseks peaks mingit effing majandust või ei tea mida õppima hakkama (no offeense nendele, kes seda õpib, eks?)

Oeh...Unetu öö seljataga ja nädal tööd ootab ees. Kuidagi peab ju selle piletite muutmise eest maksma ka eksole?

Eniveis...Näeme siis järgmine pühapäev. Ärge väga kurvad olge. Ilmselt jään ma koju kauemaks kui kaks nädalat. Tsutsufreiii...Ootan juba, et saaks teid kõiki kallistada.

Oeh...

2010-01-18T11:04:00.004-05:00

Olete mõnikord proovinud, et kui on maru raske või väsimus peale tuleb, ohkate sügavalt ja hakkab kergem? Tavaliselt hakkab kergem mul, aga praegu on küll nii, et kaku või juuksed peast...Ma ei jõua neljapäeva ära oodata juba, et saaks koju puhkama! Eelmine nädal siin oli päris kreisi.

9ndal jaanuaril, laupäeval kolisime Dagnega jälle Leatherwoodide juurde. Loretta ja David läksid Floridale puhkama. Esialgse plaani järgi pidid nad juba 6ndal ära minema, aga Davidil oli palju tööd ja lend alla lükkus edasi. Esialgse plaani järgi pidi Maggie Sue ka nendega kaasa minema ja ma oleks ainul Rhyani ja koertega jäänud, aga kuna David tuli juba neljapäeval tagasi, siis nii lühikeseks ajaks nad ei hakanud Maggie Sue'd kaasa võtma. Arvata oli juba, et sellised plaanimuutused, sealhulgas ka viimase hetke plaanimuutused, ei mõju MS'le hästi.

Valmistuge lugema minu kurtmist kurva elu üle. Noh, tegelt kurb ta pole, aga Maggie Sue on lihtsalt HULL ja vajab ühte korralikku keretäit.

Laupäeval kui Lo ja David ära läksid hakkas juba kammaijaa pihta. MS käis ringi, nuttis, tagus jalgu igalepoole, loopis asju ja helistas vanematele. Selline käitumine kestis ligi 2h. Õhtu poole oli ta juba päris okei. Magama minekuga on endiselt nii, et selga peab tal sügama ja nunnutama teda seal. ma panin poolteist tundi 9 aastast tüdrukut magama!!! Kujutate ette?

Pühapäeval, kui kodutööde tegemiseks läks, siis tuli hullumaja külla. MS alustas kenasti 2 paiku matemaatika tegemist ja sealt läks suuremat sorti vaidlemiseks ja karjumiseks, vanematele pidevalt helistamine ja ei tea veel mis otsa. Selline asi kestis õhtul magamaminekuni välja. Kuna ta oma kodutöid ära ei teinud, ei lubanud ma tal ka telekat vaadata ja siis ta karjus mulle näkku, et teda ei huvita, mis mina talle ütlen ja et parem oleks, et ma nii teeks et ta vanemad tagasi tulevad. Ütles, et tema käitubki nii kui ema isa ära lähevad. Appppppi. Siuke tahtmine oli talle lihtsalt laksu anda! Ausalt ka. Kuidas saavad ühed vanemad oma lapse niiiiiiii ära hellitada? Miks enda elu raskeks teha? Arumaisaaaa.

Loogiline jätk oleks selline, et kui laps ei tee koolitööd siis ta jääb asjadest ilma eksole? Ei, siin käivad asjad vastupidi. Vähe sellest, et Maggie Sue'l eraõpetaja on ja ta teistest lastest 3h vähem koolis käib, arvas Loretta, et järgmised päevad käib ta vähem koolis, kuna tal pole päevaplaan päris paigas ja et ta on "out of whack". Wtf? Pluss see, et okei, no ei teinud koolitööd, mis seal ikka, tahad sõbrannale äkki järgmine päev külla minna? Ikka saab! Ja õpetajale saadame kirja, et ta sulle nii palju kodutööd ei annaks, eksole? Muidugi muidugi...

Okei, järgmised päevad läksid enam-vähem rütmis. Üks päev oli tal "kõhugripp" ja ta ei teinud koolitööd jälle ja ei pidanud järgmine päev kooli minema. Olgugi, et paistis nagu tal pole midagi viga, aga noo, mis mina teha saan.

Oooookei. David tuli neljapäeval tagasi ja ma pääsesin sellest hullumajast koju. Reedel kui ma MS'le kooli järgi läksin, pidas Beth(MS õpetaja) pika loengu, kuidas kodutöö on pidevalt tegemata ja see, mis tehtud saab on vigu täis. Õpetaja muidugi vabandas mitu korda, et ta ei taha seda kõike minu õlule panna ja ma ütlesin ka, et mina saan ainult nii palju teha, aga kui minu sõna nagunii ei maksa siis milleks pingutada eks? Maggie Sue'l jäi nädalavahetuseks terve posu kodutööd teha. Reedel ta ei teinud seda. Laupäeval käisin ma ka tööl paar tundi, selle aja sees ei teinud ta ka midagi. Ms jutu järgi, ei teinud ta ka pühapäeval koolitööd.

Täna, esmaspäeval, kui mina siia tulin (koolist vaba päev kõigil) hakkab tema kodutööd tegema ja mina pean temaga võitlema siin. Appppi appi appi. Kuidas te aru ei saa? Miks te minu kaela selle hullu lapse õppimise jätate koguaeg? Ta ei kuula mind ju niikuinii ja vaidleb vastu ainult? Ega ma siin mingiks poksikotiks teile pole, kus oma närve rahustada? David oleks võinud ju leida need paar tundi nädalavahetusel,et aidata lapsel kodutöö ära teha või tema kõrvale maha istuda ja vaadata, et ta selle ära teeks. On ju teada, et see on alati suur võitlus, milleks jälle mina selle hulluga tegelema pean?

Oooooeh, sai ära südamelt. Hakkas kergem. Neljapäeval saab koju puhkusele. Kaua ooatud, ära teenitud puhkusele. Naissss...

Kui Maggie Sue välja arvata, siis on mul siin kõik hästi! :)

Nädal aega tagasi sündis Dagne sõpradel Brianil ja Amberil beebi. Nad ei teadnud kumb sünniob aga olid ükskõikkuikindlad, et on tüdruk. Hoopis poiss oli. Nime polnud poisil nädal aega. Eile sai nime ka. Rhys Cooper. Armsake on...veenduge ise:

Piktuurid

2010-01-05T11:34:00.002-05:00

laiskus, laiskus - lase lahti...

2010-01-05T09:12:00.002-05:00

Palun vabandust, et mu viimane sissekanne siia jääb Detsembri keskele. Mida laiskvorsti?

Jõulud olid rahulikud. Veetsime need Leatherwoodide juures koeri hoides. Leatherwoodid ise olid Floridal terve perega ja meie olime nende koertega kodus. Tõime kuuse ja värki. Päris ehtne. Panime tuled peale ja sokid ukse juurde rippuma. Päkapikke meil millegipärast ei käinud. I wonder why?...

Ema saatis piparkoogitaina retsepti ja nii me siis küpsetasime ise tehtud tainast piparkooke 24nda õhtul ja jõime veini. Sõime verivorste, mis olid Novembrist saati sügavkülmas. Puhas luksus ma ütlen. Päris jõulutunne tekkis nii. Vaatasime "Üksinda kodus", ikka legendaarne jõulumuuvi ju.

25nda hommikul tegime kõige pealt kodus kingitused lahti ja siis käisime Adamsite juures. Sõime Lizi tehtud eriti häid vahvleid ja vahetasime nendega kingitusi. Jutustasime seal ligi 3h kamina ääres. Eriti armsad on nad ikka ja väga mõnus oli nende juures aega veeta!

Peale lõunat käisime Dagne sõprade Briani ja Amberi juurest läbi ja viisime neile ka eriti häid Eesti piparkooke(no neid samu, mis me küpsetasime). Sealt edasi läksime kella 4ks Ashtonite juurde õhtusöögile. Kohe pakuti veini ja kingitusi sai ka. Kihvt. Dee jäi päris purju veinist ja mina piirdusin kahe pokaaliga, sest keegi pidi ju koju ka sõitma. Designated drunk driver.

Mmm. 26ndal kolisime Leatherwoodide juurest Adamsite juurde, sest nemad sõitsid Lizi vanemate juurde ja Dee lubas nende koera toita ja valvata seni. Goran ja Tina tulid ka Jerseyst siia ja tsillisime kõik koos seal nii siis. Järgmine päev tuli Nic ka siia ja siis oli meil seal juba nagu vangilaager. Väike maja rahvast täis.

Veini, sööki, veini, sööki, Nic mängis kitarri, Tina kudus Nicile salli (enamuse tegin mina), Dagne ja Goran tsillisid niisama. Mmm, siuke chillax-relax õhtuti. Päeval tegin mina üsna palju tööd, sest Leathewoodid olid tagasi ja neil oli maja rahvast täis. olivial oli 2 sõbrannat külas, Lorettal oli sõbranna pere külas (3 last ja abikaasa). Rhyanil, MS'l ja Chapinil käisid ka sõbrad vahelduva eduga külas. Nii ma siis sõidutasin neid ringi ja chillisin nendega, kellel plaane päevaks polnud. Päris väsitav. Sellepärast pole siin ka sissekandeid olnud, lihtsalt kui ma õhtul hilja koju jõudsin, siis enam pea ei töötanud piisavalt.

Aastyavahetuseks kolisime koju tagasi. Nic pidi esialgse plaani järgi Floridale sugulaste juurde minema, aga sitt ilm oli ja siis ta ei sõitnudki kuskile ja jäi meie seltsi. Aastavahetus möödus jookide, rohkete snäkkide ja lauamängude seltsis. Hommikul kella 5ni. Nalja sai ja eriti lõbus oli. Väikeste draamadega ka, aga seda peab ise nägema, et aru saada, ma ei jõua siia sellest kirjutada. Võibolla millalgi pühendan eraldi peatüki oma blogisse sellest, kuidas Nic ja Tina koguaeg kaklevad ja vaidlevad.

1. Jaanuar oli mul vaba päev ei tea, mis ajast ja nüüd ma ei tea millal mul see järgmine vaba päev ka tuleb. 2sel läksin kenasti tööle juba. Õnneks küll seisnes tööpäev selles, et viisin Chapini ja tema sõbra Whalebackile lauda sõitma. Juhhei. Minu esimene selle hooaja sõit. Oeh, eriti vahva, sest palju värsket lund oli ja noo ikka mõnus fiiling. Dagne, Goran ja Tina tulid ka mingi hetk sinna. Tina polnud kunagi varem sõitnud ja nii ma siis õpetasin talle. Üllatavalt hea oli ta isegi.

Kui lapsed Whalebackilt koju viisin, läksin nendega edasi Dartmouthi hoki mängu vaatama. Olgugi, et siin selle kooli tiim on eriti hea, said nad 0-7 pähe North Easterni ülikooli tiimilt (Boston). Ahjaa, olles päev läbi juba mäel olnud ja enamuse päevast õues veetnud oli külm mulle kontidesse pugenud ja olgugi, et mul olid endiselt lumeriided seljas oli mul seal hokimängul eriti külm. Kindad olid isegi käes. Koju jõudsin alles 10 paiku, käisin soojas vannis, sõin junki ja siis tuttu.

3ndal, ehk pühapäeval käisin jälle Whalebackil lastega. Esialgse plaani järgi pidin Oliviaga mt. Snow'le minema, aga Olivia ei osanud vastavalt käituda kui me hokilt koju jõudsime ja siis see minek jäi meil ära. Whalebackil oli ka fun, olgugi, et väljas oli päris krõbe külm.

Eile, ehk esmaspäeval käisime me siiski ka Mt. Snow'l Oliviaga. Sõit sinna 1,5h. Mäepiletid $56 (valetasin end 18 aastaseks). Eriti tugev tuul ja miinus kraadid kuni 10 vist, tundus nagu väljas oleks -20. Peamine põhjus, miks me sinna läksime oli see, et Olivia saaks halfpipe'i harjutada, aga noo, loomulikult ta seda ei teinud. Ma ei saa aru, kuidas üks inimene saab nii loll olla? Sulle tuuakse hõbekandikul kõik kätte ja sa ei kasuta neid võimalusi ära. Wtf? need on need rikkurite lapsed, ma ütlen. Minul oli igatahes lõbus. Oh ja btw, neil seal mt. Snow'l on east coasti nr. 1 park (ja Vermont's only all park mountain face). Naissss, ma tean nii mõndagi, kellele seal vägaväga oleks meeldinud ;)

Täna, teisipäeval teen tööd 9-5ni ja siis lähme Dee'ga õhtul Whalebackile sõitma. See on ka ainuke mägi, kus siin õhtuti sõitmas saab käia. Enamus mäed on ainult 4ni lahti.

Tegelikult olen ma päris väsinud. Kolm päeva järjest mäel käia ja suur unevõlg aastavahetusest ja sealt edasi. Pluss see, et me oleme viimasel ajal ainult rämpstoitu söönud ja ma olen nii paksuks läinud (vanaema, sind on hoiatatud, nii et ära ehmu ära siis kui ma koju tulen 22sel)...

Peab hakkama spinatit sööma jälle kenasti ja end rohkem liigutama. Aitab igasugustest friikartulitest ja shokolaadiküpsistest ja ei tea veel millest. Ma enam ei jaksa!

Igatsen teie järele kallid sõbrad.

Silmanägemine võeti ära...

2009-12-13T12:50:00.002-05:00

...nagu näha, koerad närisid mu prillid ribadeks!

...ja veel enne kui nad seda jõudsid teha hammustas Mr.Wilson mind jalast :(

Mis ma neile halba olen teinud?

Margaret Suzanne Leatherwood

2009-12-12T09:06:00.002-05:00

Lubage ma räägin teile lühidalt selle pere kõige nooremast tüdrukust. Ta on nii ära hellitatud, et halb hakkab ja kahju ka kui aus olla. Ta ei oska üksinda olla. Isegi telekat ei tahaks ta parema meelega üksi vaadata. Kui mina eile lõpuks oma tagumiku teleri eest trenni tegema vedasin siis tuli tema järgi. Mul oli plaan, aga StairMasteril "trepist" üles ronides raamatut lugeda ja televiisorist puhkust saada. Tema arvas aga, et tuleb ka sinna venitustorude peale rippuma ja et võiks ju teleka ka sisse lülitada. Ma ei lubanud. Miks, ta küsib? Sest ma tahan rahu ja vaikust praegu. Aga tema tahab telekat vaadata. Üritan seletada, et kui tahad siis mine lihtsalt telekatuppa ja vaata seal. Tema ei taha, et tahab trenniruumis olla ja seal vaadata. Sain juba üsna kurjaks ja üritasin rahulikuks jääda. Lõpuks ta sai ikka aru vist, et ma ei luba tal telekat käima panna ja läks ära sealt.

Pakkusin talle päeval välja, et lähme kinno. Noo, kes ei tahaks kinno minna kui nii lahkelt lubatakse? Maggie Sue ei taha.

Põhimõtteliselt oli nii, et tulime koju eile peale kooli tal ja ta istus kella 1-6ni teleka ees ja samal ajal arvutis. Jah, korraks kui ma trenni läksin tegema tuli ta ära sealt, aga siis andis alla ja läks teise teleka ette tagasi. OEH!

Ja öösel, igal öösel, ärkab ta üles kella 3 paiku. Läheb vanemate tuppa. Ema tuleb temaga alla tagasi. Sügab tal selga, et ta uuesti magama jääks ja jääb ise tema kaissu magama. Niisiis täna öösel kella kolme paiku tuli MS minu juurde ja ma pidin poolunisena tema tuppa kobima ja tal selga sügama, et ta uuesti magama jääks. Mina tema kaissu ei jäänud vaid kobisin oma voodisse tagasi. Tõesti tõesti, see laps on 9 aastane ja selline tsirkus iga ööse? Kas te omale normaalset elu ei taha kallid lapsevanemad? Kui see oleks minu teha siis ma ütleks lihtsalt MS'ile, et pole midagi, kobi voodisse tagasi ja proovi magama jääda!!!

Lisaks sellele, et MS täna öösel üles ärkas, hakkasid ka väiksed koerad öösel "niuksuma". Nii umbes poole 5 paiku. OEH! Mina ja vähene uni ei käi kokku, sorry noh. Kobisin üles, vedasin uniseid jalgu järel, üritasin silmi lahti hoida, võtsin alarmi maha, lasin koerad õue ja kui tuppa tagasi said panin nad kohe puuri tagasi ja kobisin teki alla. No mida ööd ma ütlen.

Hommikul ärkasin kõigele vaatamata juba 7.45 üles, sest teadsin, et töömehed pidid poole 8 paiku tagasi tulema täna. Dagne oli juba üleval kella 7st. Töömehi ei kusagil. Kell on juba pool 10, neid ikka pole.

Hakkan trenni tegema. Kerge diivanikartuli tunne on juba peal, nii et peab hakkama end rohkem liigutama. Muidu lähen paksuks jälle ja kallis vanaema saab infarkti jälle, et mis need ameeriklased tema lapselapsega teinud on. Ameeriklased ei tee midagi tegelt, eks see olen ikka mina ise, kes neid häid asju suust sisse ajab.

Kui trenn tehtud saab, tahaks Dagne, Virginia ja Blythe'iga kaasa minna väikesele väljasõidule. Milles probleem te küsite? Maggie Sue! Tema ei viitsi või ei taha või ma ei tea, mis neljas probleem tal on. Ma vist pean sundima või ähvardama hakkama teda millegagi...

okei, aitab lobast, lähen liigutan end.

tsutsufreiiiiiii

PS. Õues on küüüüüüüüüüüüüüülm!

Koon ja heegeldan...

2009-12-11T14:32:00.002-05:00

...Ken arvas, et valmistun vanatüdrukuks jääma. Ei, masu ajal tuleb ise ju kingitusi valmistada. Niisiis oleme me Dagnega kudumise käsile võtnud(tema rohkem kui mina) ja mina hakkasin heegeldama ka. Päris vahva tegelt. Mõnus käsitöö, mida saab teleri ees ka ette võtta...Lisaks tegelen ma veel ühe salajase projektiga ja endiselt pole ma jõudnud oma lauda ära lõpetada. Kuigi, see on juba põhimõtteliselt valmis. Paar korda tuleb veel üle värvida. Väga ärev, ma olen ise juba praegu rahul. Kui värvitud saab, siis tahaks laua alla mingi kanga asja ka panna, sest see on muidu kole ja võib mingeid pinde sealt saada või noh, ma ei tea, ma ei oska seletada tegelikult. Las jääda :)....

Eee, mis me eelmine nädal veel korda saatsime? Reedel ei toimunud midagi ärevat. Laupäeval sadas lumi maha ja päris ilus oli lõpuks õues. Koristasin Letaherwoodide maja ära ja saime koju minna. Kodus olime kütte ja boileri maha keeranud, sest meid polnud seal nädal aega ja kui me koju jõudsime siis oli kergelt öeldes jahe! Brrrr...Pidime mõlemad pessu hüppama ka, sest Wayne(Dee sõber) viis meid välja Dee sünna puhul. Käisime Canoe Clubis, sõime friikaid ja jõime viinajõhvikamahlakokteili. Edasi viis Wayne meid kurikuulsasse Electra ööklubisse tantsima. Alguses kui sinna jõudsime oli eriti vähe rahvast, aga fun oli ikka ja sai natuke sheikida. Kahjuks ei ole sealsed peod võrdväärsedki nendele, mis meil Eestis on. Sellest on muidugi ükskõikkui kahju. Eks peab mingeid paremaid kohtasid otsima hakkama. Aastavahetuseks plaanime Bostonisse minna ja seal väikese seltskonna kokku ajada Nic'i abiga. Loodan, et läheb läbi see plaan. Ahjaa, noo Dee oli päris purjus laupäeval ja pühapäeva hommikul oli tal kerge pohmell ka. Võtsime end aga lõpuks kokku ja ajasime kodust välja end. Käisime jalutamas ja Embasis ka. Vaatasime niisama ringi, et kas on miskit head, ja oligi! Suur valik lumelaua saapaid $50 ainult. Proovisin jalga seal erinevaid, aga polnud täpselt head suurust mulle või oli mingi muu häda. See kutt, kes seal töötas siis tuli küsima, et kas on abi vaja, ja läks otsis mulle tagant ruumist õiges suuruses laua saapa. Seda muidugi tegelikult seal $50 hulgas polnud, vaid oli õiges riiulis, kus selle hinnaks oli $170...nii et ma ei tea, kas mul vedas eriti palju või mis värk oli, aga ära ma need DC boaga lauasaapad ostsin ja nüüd ootan, et saaks kuskilt endale laua ka alla sebida. Siis oleks superluks ju. Täna sajab lund väljas jälle, nii et kohekohe on aeg mäele minna! Jessssssikas.

See nädal on mul päris "asjalik" olnud. Teisipäeval käisin näiteks ainult 2h tööl. Sain eelmise nädala eest palka ja käisin shoppasin mõned trenniriided omale. Kolmapäeval oli eriti palju lund maha sadanud öösel ja oli SNOWDAY, ehk siis kooli polnud ja paljud inimesed ei käinud majast väljaski, sest teed olid lükkamata. Mina ei pidanud ka tööle minema. Õhtupoole ajasin end majast välja küll. Käisin talvesaapaid otsimas endale. Pidin selleks läbi lörtsiste teede sõitma ja sumpama ja käima vähemalt 4 erinevad poes, et minu suurusele saabast leida. Lõpuks leidsin ka. Juhheii, nüüd on jalad soojas ja kuivad. Täna olid jalas ka uued saapad, head sossud!

Eile ehk neljapäeval olin 12-5.30ni Maggie Suega. Käisin tal koolis järel ja tulime koju. Vaatasime telekat. Käisime õues lund lükkamas vahepeal. Tulime tuppa tagasi telekat vaatama, sest külma hakkas ja käisime mingi hetk jälle väljas lund lükkamas. Tagasi tuppa telekat vaatama ja siis oligi aeg koju minna. Hommikul olin käinud oma uhke laua jaoks pintsleid ja värvi ostmas ja koju jõudes võtsin selle töö käsile.

Täna hommikul panin teise kihi värvi veel peale ja peab koju jõudes ühe korra kindlasti veel värvima (kui mitte kaks)...Eks näis. Igatahes ei jõua ma ära oodata, et saaks juba oma ajakirjad ja raamatu, mida ma loen (The Lovely Bones) sinna laua peale panna. Ka on mul väga popp öökapi lamp, mille me suvel Loretta käest saime ja kindlasti panen ma sinna ka soolaküünla-aluse koos teeküünlaga. Või ma ei tea, kuidas sed kutsutakse, aga mitte soolalamp, vaid samasugusest soolakivist küünlaalus. Panimajesh?

Täna olen jälle Leatherwoodide juures. Pühapäevani. Maggie Sue'ga. Lo, David ja Rhyan on NYC's. Mul on mõned plaanid nädalavahetuseks, aga eks näis, palju neist teostada saab, sest need lapsed ei viitsi muud teha kui arvutis istuda ja telekat vahtida. Nii et kodust välja saada on neid üsna raske. Võibolla, kui kuidagi välja pressida neilt seda...Hmm, eks näis! :D

Ilusat nädalavahetust kallid!

Crazy house

2009-12-03T08:05:00.002-05:00

Hommikul äratus 6.30, sest olen see nädal Leatherwoodide juures 24/7 Rhyaniga. Lo, David ja MS läksid Floridale. Õues ladistab nagu oavarrest. Koerad ei taha välja minna, isegi mitte korraks oma asja tegema, olgugi, et pikk öö on seljataga. Okei, annan neile siis süüa ja lähen ise üles kohvi tegema, sest pole siin ükski öö hästi maganud ja täna hommikul annab väsimus tunda nagu haamriga oleks näkku saanud. Asjatan ringi natuke. Dagne hüüab altseda mida ma juba ette kartsin et juhtub, et jah koerad on tuppa lasknud. Lähen alla ja pahandan pisikestega, sest Marnie ei lase tuppa. Toredad kutsud on mõlemad number 1 ja 2 hädad tuppa ära teinud. Oeh, kui oled väsinud ja siis veel sellised asjad toimuvad...oioioi, imagine me in this situation. Koristan ära siis nende järel ja viskan kõik kolm koera välja vihma kätte! Tulen üles, et kohvi lonksu võtta ja avastame, et suurte aken/uste alt tuleb vett sisse. Rhyan ütleb, et nii juhtubki ja et ta unustas mainida (noo, pole tema asi mainida ka tegelikult ju), kiirelt rätid maha ja mopp kätte, et see vesi maast ära kuivatada. Mõnusad lombid olid juba tekkinud ja võtab aega see kuivatamine. Vahepeal viin Rhyani koolibussi peale ja tulen tagasi ja kuivatan edasi. Niih, tundub, et nüüd on rahulik. No ei, Marnie arvab, et temal on lubatud kõikjal käia ja tuleb üles kööki tsillima. Tema kaelarihm ei tööta veel trepi juures oleva elektriaiaga, mis siis õpetab neile, et üleval ei ole nende koht. Saadan Marnie alla tagasi ja teen kiirelt ühe sutisulõhe röstleiva. Coffee, coffee, coffee...Mmmm, I feel almost alive again. Dagne läheb vahepeal tööle ja mina söön hommikust ja surfan netis. Marnie hiilib üles jälle, saadan ta tagasi. Igakord kui Marnie üles hiilib ja ma alla tagasi ta saadan siis Mr. Wilson ja Waldo ootavad juba all täpselt selliste nägudega Marniele: "We told you so! You are not allowed upstairs....but...if we didn't get zapped everytime we tried, we would go there too..."

Räägin natuke eelmisest nädalavahetusest ka. Reedel ma paranesin siis veel kõhugripist. Dagne vedas mu kodust välja ka korraks. Käisime kergel shoppingutuuril. Tal oli vaja mingeid karpe koju osta. Laenutasime muuvi "Four Christmases", käisime ostsime uue kohvimasina Dee'le(sai sünnipäevaks kinkekaardi selleks puhuks). Midagi tegime veel, aga kes seda enam mäletab, ma olin suht zombie ja jõlkusin kaasas Dagnega. Mingi hetk hakkas kõht täiega valutama ja siis tahtsin koju tagasi. Vahepeal mainin, et väljas on jõhker sadu, pean vist veel täna mitmeid kordi koerte järel koristama. Kui me siis sellelt shopingult koju jõudsime, tõmbasin kerra diivani peale ja magasin vist poolteist tundi vähemalt, kui mitte kaks. Kui üles ärkasin siis Dee ikka asjatas veel. Hea oli see, et hommikusöök püsis kenasti sees ja õhtusöök läks juba päris hästi alla. Lõunasöök jäi vahele. Vaatasime filmi ja magama ära.

Laupäeval ma ei pidanudki tööle minema, lubasid mulle vaba päeva ja et ma kenasti välja puhkaks ja terveks saaks sellest bakterist. Eks nad tundsid end halvasti ka, sest nemad ju mulle selle viiruse andsid. Dagne pidi tööl olema Ashtonite juures ja läksin nendega koos kinno Fantastic Mr. Fox vaatama, päris naljakas oli. Meeldis. Peale Dee tööd õhtul läksime uuesti kinno. Seekord vaatasime Blind Side'i. Eriti hea film oli. Naljakas, südantsoojendav mõnus ajaviide. Täiesti väärt neid tasuta kinopileteid, mis meil olemas olid. Okeiokei, tegelikult võiks vabalt maksta ka selle filmi eest. Nii hea oli lihtsalt, et kui DVD välja tuleb, peab selle endale riiulisse ostma. Peale muuvit koju magama.

Pühapäeval olime üsna varakult üleval juba. Kohv ja mandariinid ja autosse. Sõitsime Manchesteri. Käisime kergel shoppingul ja saime Courtney ja tema kutiga kokku ja lõunatasime koos. Peale lõunat tagasi shopingule ja peale shopingut Hooksetti suurde kinno. Jah, meil oli täielik filmi-nädalavahetus. Mõnus suur kino oli, vähemalt 20 erineva saaliga. Suur ekraan ja mõnus sound ka. Vaatasime Twilight: New Moon'i. Oeh, hea oli. Meeldis palju ju., selle ma ostan ka endale DVD'na...

Ja sellega saigi läbi nädalavahetus.

Esmaspäeval kolisime siia Riverhouse'i ja oleme siin laupäevani. Laupäeval on plaan Electrasse minna tantsima Dee sünnipäeva puhul. Eile oli ju suur juubel tal. Palju õnne veelkord! Kooki ei söönud. Sõime lõhe salatit. Mina tegin. Heahea...

Trenni teeme ka siin, neil on ju oma "jõusaal". Naisss...peakski minema riidesse panema ja veits liigutama end. Olen endiselt pidsaama väel. Jah, käisin Rhyanit pidsaama ja sussidega viimas. Who cares?

Musidkallid. Kirjutage teie, kes te blogisid ei kirjuta oma tegemistest, kuidas teil läheb? Mind huvitab küll ;)

mwah

The stomach bug

2009-11-27T10:37:00.003-05:00

Olen laisaks muutunud siin. Pole jaksanud ja vahepeal ka viitsimist olnud siia miskit juurde kirjutada. Olen üsna busy olnud ka siin nende laste ringi sõidutamisega ja kui võiks arvata, et üsna lihtne töö see, siis tegelikult päeva lõpuks väsitab päris ära.

Enam ei mäletagi, mis päeval, mida sai korda saadetud aga üldises pildis käib asi nii, et mingi 12 paiku lähen lastele järgi kuskile, sõidutan nad koju siis võibolla trenni või lõunat sööma. Natuke niisama hängimist nende riverhouse'is, ehk siis uues majas. Lasen koerad välja vahelduseks, neid on neil kolm: Marnie (emane, must puudlikutsu), Mr.Wilson ja Waldo (isased, valged Bichon Frisé kutsud)...

Esmaspäeval käisin Bostonis Lo vanematel lennujaamas vastas. Järjekordne päev ringi sõitmist. 2h sinna ja 2h tagasi...See väsitas korralikult. Järgmised päevad chillisin põhiliselt Chapiniga ringi ja sõidutasin teda ja tema sõpra. Eilne päev, ehk siis neljapäev oli vaba, sest oli Thanksgiving ehk tänupühad. Läksime Dagnega Leatherwoodide juurde "õhtusöögile" kella 2ks. Sõime end ogaraks ja jõime veini. Siis istusime ja jutustasime niisama ja siis sõime hästi palju kooki! Igasuguseid erinevaid. Yum, head olid, aga kui päris aus olla siis kui ma praegu nende kookide peale mõtlen siis tahaks vetsu joosta ja hommikusöögi välja oksendada. Selleks on muidugi väga lihtne põhjus. Eile kui me õhtusöögilt koju jõudsime hakkas mul autos halb ja koju jõudes veel halvem ja lõpuks oksendasin kõik välja, mis ma õhtu jooksul sisse olin söönud. Dagne vaatas pealt kuidas ma oksendasin ja irvitas vaikselt ja ta arvas, et ma oksendasin pool tema toitu ka välja. Naiss. Siis tulid külmavärinad ja kõht hakkas valutama ja käisin korduvalt vetsu vahet veel. Asi selline, et Lorettal, Maggie Suel, Chapinil ja Nana'l oli ka kõhugripp olnud eelmine öö ja ju ma sealt selle pisiku üles korjasingi. Damn. Not good. Suht unetu öö oli. Vahepeal mõtlesin et viskan sinna samma vetsu põranda peale pikali ja pikutan seal, sest vetsu vahet joosta oli ka üsna tüütu.

Nüüd ma püüan sisendada endale, et hommikusöök peab sisse jääma, sest üsna nõrk on olla ja toit teeks vist ainult head, eksole. Let's hope for the best :)

Ahjaa, kes veel ei tea, siis üks uudis on veel. Ostsin omale oma senise palga eest uue arvuti. Lõpuks ometi! :) Jess, eriti hästi töötab ja väga rahul olen.

Ostsime Dagnega mulle magamistuppa voodi kõrvale laua ka. Punast värvi. Kasutatud asjade poest. Üsna kehva väljanägemisega oli, aga maksis $4 ainult ja kui ma ükskord selle lauaga lõpetan, siis on see kümme korda rohkem väärt. Tegelen juba vana värvi maha lihvimisega ja siis üritan uue värvi ka peale panna. Oeh, nii ärev, nii ärev...siis kui valmis, siis tuleb pilte ka. Enne ja pärast pildid :)

Aga hetkel ei jõua ma rohkem kirjutada, sest tahaks lihtsalt kerra tõmmata ja kiiresti paremini end tunda.

Igatsen!

uudis...

2009-11-16T18:23:00.002-05:00

...r22kisin t2na Davidiga lennupiletite ymber muutmisest ja selgus, et ma ei tulegi detsembris koju. L2hen jaanuaris nendega Floridale ja peale seda siis Eestisse viisaintervjuule.
Et, kes tuleb nyyd kylla ruttu ruttu, sest mul on kodus talve asju vaja! Lumelaud, saapad, kindad, mantel, mytsid ja muud jutud!
Loomulikult on esikohal see r66m, et keegi kylla tuleb, aga lihtsalt siis oleks topeltr66m, et ma saan p2ris oma lauaga s6itma minna, mitte ei pea laenutama hakkama v6i kellegi v66ra omaga s6itma. Ilma lumetagi tunnen juba oma lauasaabastest puudust!

Bookige need ticketid 2ra siis eksole ja andke teada, millal siis lennujaama j2rgi tulla v6ib teile!

Musidkallidpaid!

PS. Loen siis nyyd vampiiri saaga kolmandat raamatut. Eriti p6nev. T2na vaatame esimese raamatu p6hjal tehtud muuvit Twilight (dee on tegelt n2inud juba) ja reedel l2hme kinno teise raamatu j2rgi tehtud New Moon'i vaatama...Very exciting :)

Vampiirid

2009-11-14T11:09:00.003-05:00

...olen viimasel ajal ysna h6ivatud olnud Maggie Sue'ga vaidlemise ja raamatute lugemisega, sellep2rast pole siia ka sissekandeid tulnud. Ja haige olen ma ka, kergelt nii...mitte seagripis.

Terve n2dal on m66dunud p6hiliselt autoga ringi s6itmisega(Raido, nyyd teen siin k6ik aja tagasi, mis vahepeal autoga ei s6itnud:p). Et ma olin siin n2dal aega, 66siti ka, siis hommikul 6.30 2ratus. Rhyan koolibussi peale 7.20ks. Siis koju Maggie Sue j2rele, et tema "kooli" viia 8.20ks. Seej2rel kolm tundi vaba aega, mida ma sisustasin p6hiliselt lugemisega. 12ks Maggie Sue'le j2rgi (nimelt Maggie Sue ei k2i tavalises koolis vaid era6petaja juures, sest ta j2i eelmine aasta teistest natuke maha. r22gitakse, et tal pidi keskendumisega raskusi olema). Tavaliselt k2isime l6unatamas koos Dagnega, m6nikord tulime koju ka s66ma. Ma ei ole vist ammu nii palju autoga ringi s6itnud ja v2ljas s66mas k2inud kui nyyd selle n2dala jooksul. Aga siin on see t2iesti tavaline...Ausalt 6eldes olin ma esmasp2eva 6htuks p2ris v2sinud sellest ringi kihutamisest. Eks ajavahe vist andis ka veel tunda...

Ahjaa, no muidugi ei saa mainimata j2tta, et Maggie Suel on(v6i nyyd ehk juba olid) t2id. Ja mina pidin nendega lahingut pidama siin. Oioioi, ei olnud lihtne v6itlus. Esiteks juba sellep2rast, et Maggie Sue on eriline vingats ja talle ei meeldi kui tema juukseid kammitakse, aga teiseks ka see, et tal olid need t2id juba kaks kuud olnud ja korralikult paljuneda seal saanud. uiuiui. P2ris vastik. K2isid nahaarsti juures ja too ytles et MS'il on k66m, ja kui MS juuksuris k2is ja tal seal juukseid isegi sirgendati ei m2rkand ka keegi midagi. Veider see Ameerika. M6nikord vaatad, et n2e p2ris ajast ees ja asjalikud aga siis teinekord on nii, et hoia ja keela. Noo nii me siis v6itlesime. Esmasp2eval ta ei laskud mul kammida juukseid ja teisip2ev oli selle t6ttu kohutav, sest tal pea sygeles ja siis ta ei saanud koolis olla ja me ainult kaklesime ja vaidlesime ja yritasin talle aru p2he panna, aga noo ei l2inud l2bi, ainult hullemaks l2ks k6ik. Koolist koju tulles tegin talle uue kuuri t2ishampooniga ja kammisin juuksed spetsiaalse t2ikammiga l2bi ja siis sai talle patsid ka tehtud. Tundus, et sai veits parem tal. 6htul panime oliivi6li p2he ja vannimytsi peale ja nii ta siis magas sellega. See pidi t2id 2ra l2mmatama, ma ei tea, nii mulle 6eldi. Hommikul uuesti pessu ja j2lle kammimine ja nii iga 6htu uuesti. Pluss see, et voodipesu tuli igap2ev vahetada tal. Ma peaks kogu selle kammajaa eest topelttasu saama, t6es6na. Eile kui ma ta pead uurisin, tundus igatahes, et saime lahti t2idest, ma ei tea...eile ta mul end kammida ei lasknud j2lle...6nneks tulevad Lo ja David t2na tagasi, nii et las v6itlevad ise nende parasiitidega.

Rhyan on p2ris okei olnud selle n2dala jooksul. Vahepeal on kerged n22klemised selle t6ttu, et ta ei viitsi teha midagi ja nende asjad vedelevad igal pool, aga muidu on tsill...MS on Klairega yhe vanune, ehk siis 9 ja Rhyan on..mmm, 13 vist....

No ja need raamatud. Hakkasin siis Esmasp2eval Twilighti lugema. See vampiiri raamat. Eriti p6nev, mida edasi j6udsin, seda p6nevamaks ja haaravamaks l2ks. Noo ja siis ma lugesi muidugi enne magama j22mist ka ja siis n2gin vampiire unes, aga nad ei olnud kunagi halvad. kes teab, see teab, et see on siiski suur lovestory...Sain neljap2eval raamatu l2bi ja l2ksin kohe j2rgmise j2rele Dee koju. Selle saaga teine raamat - New Moon. Hakkasin seda juba natuke neljap2eva 6htul lugema. Reedel kui MS'i kooli 2ra viisin tsillisin natuke Dagnega ja siis pidin Leatherwoodide uue maja juurde minema, sest laste tubadesse pidid voodid tulema. 10 ja 1 vahel. Passisin siis seal pooltyhjas majas ja lugesin raamatut. Deliverit polnud muidugi tulnud ja k2isin vahepeal Maggie suel j2rel ja tagasi majja. Siis need m66bli kohaletoimetajad helistasid, et me v2ga vabandame, aga me peame enne kuskil mujal 2ra k2ima, sest too daam hakkab kodust lahkuma ja tal on v2ga vaja neid diivaneid v6i tugitoole v6i mida iganes. No anna andeks! Ma olen pool p2eva tyhjas majas passinud ja oodanud neid ja nyyd nad ytlevad et ei tule veel. Egas midagi, lugesin siis raamatut edasi. MS vaatas telekat. L6puks nad siis tulid, kella 3 paiku ja siis muidugi neil olid ainult voodi peatsid v6i mis iganes neid kutsutakse, ja voodi raami polnudki. Nemad olid muidugi yllatunud, et neil neid peatseid kuskile kylge kruvida polnud ja Loretta oli veel rohkem yllatunud. OEH, see Ameerika ms ytlen...

Mingi veits enne nelja saime koju MS'iga. Vaene Marnie (see puudlikutsu) oli terve p2eva puuris olnud.

K2isime 6htust Ramunto's Pizza's s66mas ja siis koju tagasi. Rhyanile tuli s6branna kylla ja j2i 66seks ja MSile ka, kes j2i samuti 66seks. P2ris m6nus, tegutsesid omaette ja mina sain raamatut lugeda. Nii p6nev raamat ja olgugi, et mul silmad olid kinni vajumise 22re peal l6petasin ma kell kolm 66sel selle lugemise. Sisuliselt lugesin siis yhe p2evaga pea 600 lehekyljelise raamatu l2bi. Ja tahan veeeeeeeeel...Iga raamatu l6pus on yks peatykk j2rgmisest raamatust. L6petan siinkohal nyyd ja hakkan selle saaga j2rgmist raamatut Eclipse lugema. Sorry kui ma nyyd m6nda aega j2lle endast m2rku ei anna, olen vampiiridesse 2ra armunud!

tsutsufreiiii ja mwah

Here I am again...

2009-11-09T10:20:00.002-05:00

Tere tere vana kere. Siin ma siis nyyd olen j2lle. Igakord ma m6tlen, et ei tea, millal j2lle tagasi USAsse tulen, aga paistab, et igakord tulen ma siia rutem tagasi kui oleksin arvanud.
Lennud siia olid p2ris okeid. Tallinn Helsinki on sellinne m6nus pisike propellerlennuk, mis ei j6ua korralikult tuure yleski saada kui juba maandub. Helsinki - New York lend v2ljus umbes 30min hiljem aga muidu oli k6ik tiptop. Tundus nagu lennuki sisu oleks just hiljuti uuendatud, nii et v2ga pro oli k6ik ja mingit turbulentsi ega sellist asja polnud. Mulle, kes ma kardan maandumisi oli seekordne maandumine justkui sulepatjade peale. For riili noh.
New Yorki lennule minnes tuli yks Eesti t2di minu juurde ja kysis, kas ma aitaksin teda kui midagi kysitakse tema k2est, sest ta ei oska inglise keelt eriti. Noh, ikka aitan. Siis lennuki peal ta tuli ka minu juurde ja kysis kas ma aitaksin tal migratsiooni paberid 2ra t2ita. Ikka aitasin. Tema nimi on Ljudmilla Sotskova. Tema synnip2ev on 26.08.1955 ja pass aegub 2014 :D...Migratsioonist l2ksime ka koos l2bi. Sanchez kontrollis meie passe ja viisasid ja l6i meile templi 2.Februar 2010, et siis ma enne Detsembrit koju ei tule.
NYsse tulid mulle autoga vastu Gorani 6de Kris(Tina) ja s6ber Paul. 4 ja pool tundi s6itu ja olimegi Lebanon, NH's, ehk siis mingine peale 12 sai magama. J2rgmine p2ev, neljap2eval, l2ksin Dagnega t66le kaasa, sest 2rkasin juba kell 5 hommikul! Kergelt uimane ja kosmoses tunne oli terve p2ev. Korraks tukastasin ka. 6htul kui l6puks koju j6udsime tegime kerged viinakoksid ja olime niisama m6nusad. Tinale hakkas Hu? lugu absoluutselt meeldima ja 6petasin talle neid s6nu siis, p2ris naljakas oli. Minul tuli ysna varakult uni j2lle, seekord siis tuttu mingi 2 ajal v6i varem. J2rgmine hommik j2lle Dee'ga t66le kaasa. Niisama h2ngisime, p2ris chill oli. 6htu poole yhines tina ka meiega ja me l2ksime lastega m2kdooooooonaldsisse. mmmmm, friiiikartulid ja juustuburger. hea hea! enam ei tee nii, palun vabandust. Ja siis kodus oli meil veel plaanis kala teha ja salat ja k6ik jutud. Nic tuli ka Bostonist kylla ja nii me siis h2ngisime j2lle Dee juures. Chillitb2ng. L6bus.
Laup2eval pidin mina 9.15ks t66le minema. Eriti iisi p2ev oli, mis kestis kahjuks 12h. Nii et koju j6udes olin ma p2ris v2sinud, ilmselt andis ajavahe ja unepuudus tunda nyyd j2lle ja laup2eva 6hul ma kahjuks teistega tsillida ei viitsinud ja l2ksin ysna ruttu tuttu peale koju j6udmist. Pyhap2eval pidin ju j2lle juba 9.45 t66l olema ja eilsest saati olen nyyd 24/7 lastega, sest Lo ja David on Floridal ja tulevad tagasi alles laup2eval.
P2ris m6nus on siiani. Sain juba oma esimese paychecki ka, ettemaksuna! Juhhuu!
K6ik on chill...Sain telefoni ka, roheline Samsung, p2ris armsake. Ja number on +16032901961, v6ite helistada, siis saab lobiseda :D
Ahjaa, lisaks lastele hoian ma ka Marniet. Must puudlikutsu. 6 kuune kutsikas, kes ainult m2ngida tahaks koguaeg.
Olgu siis. Me l2hme nyyd Dagnega Virginiale lasteaeda j2rgi ja siis l2hme l6ngapoodi, sest Dee arvas, et v6iks kuduma hakata :D
Igatsen eriti mitu!!!

P2ikeseratas, p2ikeseratas taeva tuline kera...

2009-08-03T09:56:00.002-04:00

...eile laulsime seda laulu autos, kui ookeani 22rde s6itsime, sest tegelt oli metsikult palju pilvi ja korraks t6mbas selgeks ja me nii lootsime, et saaksime ikka p2ikest nautida rannas. Pidime siis p2ikesele natuke laulma, et tal parem meel oleks ja pilved 2ra ajaks. Korraks nagu toimis ka. Mingi tunniks ajaks v nii, siis tulid pilved ja peitsid p2ikese 2ra. V6ibolla me oleksime pidanud pilvedele ka laulma, mmm, Brian Adamsi Cloud no.9? v6i mingi siuke lugu oli vist...esimene mis pilvedega seoses meenub...eniveis. Ma pole ju ammu j2lle midagi siia lisanud, m6tlesin, et enne kui koju 2ra tuleme v6iks ju paar sissekannet teha v nii.
Eelmine n2dal m66dus siuhti!!! Ma ei teagi, nagu kadus 2ra eriti kiirelt v nii. K6ik p2evad t66l ka muidugi. Kolmap2ev oli ofkoors SYTYCD p2ev ja neljap2eval selgusid neli finalisti. Jess, minu lemmik sai ka finaali!
Me oleme p2ris asjalikud olnud tegelikult viimasel ajal ja pole isegi yksk6i 6htu enne 10 magama saanud. Ahjaa, kolmap2eval ma olin 6htul t66l ka ja me vaatasime tantsusaadet Drew juures. Saime peale 11 koju alles...Neljap2eval peale Dee t66d l2ksime TjMaxxi shoppama...ytleme nii, et rahakotti j2i raha t2pselt nii palju et nipetn2pet :p...ja siis reedel l2ksin peale t66d uuesti TjMaxxi, et veel teiste tellimuste peale ka nauke vaadata yhtteist ja k6ik mis ma reedel n2dala eest palgaks sain Drew hoidmise eest, kadus ka rahakotist...Kreisi! :p
Reedel me j6ime Dee'ga veini ja hakkasime vaatama muuvit Rachel Getting Married, aga see oli liiga diip ja siis me ei viitsinud seda vaadata. Panime Heartbreak Kid'i peale ja see oli rohkem fun. Siis aga Dee'le helistati ja ta lobises mingine tund aega tel otsas ja mina k6rval lihtsalt ootasin ja ootasin ja siis l6puks tuli uni peale ja kui me uuesti muuvit vaatama hakkasime siis mul silm vajus kinni ofkoors...
N2dalavahetusel hoiame j2lle Grits'i kelle nimi t2hendab: Girls Raised In The South, ja mulle meeldib teda nii vahepeal kutsuda (vaevalt et ta ainult aru saab, et ma teda kutsun siis :p)...laup2eval hommikul Grits 6ue ja Storrs Pondi peesitama. Ideaalne ilm oli laup et beachile minna, aga effin Debra tahtis et Dee teda aitaks Grace'i synnaga ja yksk6ikkuihea Dee ei saanud muidugi j2lle 2ra 6elda, ja nii meil j2igi beachile minemata ja l2ksime kohaliku j2rve 22rde. Saime p2ikest kyll (nina oli 6htul eriti punane) ja ujuda sai ka, mis on v2ga positiivne, sest ookeanis nii chill ujuda tegelikult ju pole...
Peale l6unat oli Grace'i synna ja siis k2isime andsime Gritsile syya j2lle ja m2ngisime temaga natuke ja siis koju muuvit vaatama...Sex and the City!...mulle meeldis, p2ris fun :)
Pyhap2eval oli varajane 2ratus, et saaks randa p6rutada, olgugi, et pilved olid...Ja kui me siis s6itsime ranna poole siis meid v6is p6him6tteliselt storm hunter'itega v6rrelda, kes keeris-ja 2ikesetorme taga ajavad, ainult et meie ajasime p2ikest taga. Noo siis tuli see laulmise osa, kus me p2ikesele laulsime ja natukeseks t6mbas selgemaks ka ja rannas saime p2ikese k2es mingine 45min peesitada kui pilved uuesti tulid. Korraks k2isime Klairega suplemas ka lainetes. Alguses tundus eriti kylm vesi, aga tegelikult polnud midagi hullu...v2ga sygavale ei viitsind minna ainult, niisama oli ka fun seal kalda 22rsetes lainetes hypata :)
P2ike l2ks 2ra ja meie ka siis koos temaga...edasi shoppama. Lyhike kiire shoping. P6hiliselt Klairele kooliks riideid. Yht,teist sai ka. Siis kihutasime koju (natukene yle kiirusepiirangu), et Grits v2lja lasta j2lle ja syya anda talle ja siis Gorani jalkat vaatama. Vihma tibutas ja siis hakkas lausa sadama. Klaire m6llas vihma k2es ja oli l2bim2rg ja pmst nii kui m2ng l6ppes ja me autosse saime, et uuesti Gritsi juurde minna hakkas padukat sadama. Selline korralik ikka, et n2htavus oli 2cm nagu Dee ytles :D...Sekundiga oleks l2bim2rjaks saanud v2ljas. Grits on aga selline, et talle ei meeldi 6ues olla isegi kerge tibutava ilmaga, mis siis veel padukaga. Korraks k2isime siiski Gritsi juures ja panime ta 66seks puuri (jah, siin on k6igil koertele puurid)...
Koju Role Models'it vaatama ja steaki s66ma ja corni...Yum!...Nooo ja veits j22tist ka siiski. Viimane n2dal siin, v6ib ju natuke lubada endale head ja paremat eks? Mis need paar kilo juures ikka teevad(A)...:p
Uus n2dal, busybusybusy...metsikult on vaja veel asju teha ja ajada enne 2ra tulekut, viimased shopingud ja asjad..uuuh...ril2xida sab vist alles Eestis.
xoxo

long time, no see...juttu ka mitte

2009-07-27T09:24:00.002-04:00

wow, that was a fun weekend or what?
Mul on viimasel ajal siin p2ris palju tegemist olnud nagu n2ha, sest pole j6udnud blogi t2iendada. Kaks viimast n2dalavahetust on p2ris tegusad olnud ja eelmine n2dal oli t66d t2is...
Eelmine nv nagu te teate, oli meil plaan minna drive-in kinno reedel, see j2i vihma t6ttu 2ra, aga 6nneks pyhap2eval ilmataat halastas meie peale ja me saime oma plaanid ikkagi teostatud. Suure unepuuduse t6ttu ei m2leta ma hetkel, mis me pyhap2eval p2eval tegime (ilmselt oli lebo), aga 6htul l2ksime k6igepealt Gorani jalkat vaatama ja sealt edasi k6ik koos autokinno Year One ja Hangoverit vaatama (Hangover in Fairlee without a sip of drink, riiiiiight?)...Olime kenasti ettevalmistanud end, chipsid ja joogid ja rannatoolid ja magamiskotid kaasas kenast (minul ja Klairel prillid ka)...J6udsime t2pselt selleks ajaks kui pimedaks hakkas minema, saime kohad sisse v6tta ja isegi Klairele eriti h2id autokino fiirkaid osta. Esimeseks muuviks oli siis Year one. Meeldis, siuke easy fun. Oooo ja kas te teate kui palju t2hti taevas oli. Eriti mitu!!! Ja fireflied lendasid ka ringi ja noo super 6htu. Teine muuvi oli Hangover. Selle ajaks k2isime ostsime endale ka neid eriti h2id autokino friikaid, 22dikaga! YUM. Teine muuvi meeldis rohkem. Korda l2inud 6htu yhes6naga. Magama saime alles kahe ajal ja v6ie arvata ise kui v2sinud me esmasp2eval olime kui 6.15 2ratus oli!..Coffee coffee, buzzz buzzz...
n2dala sees midagi v2ga m2rkimisv22rset ei toimunud. T66, t66,t66 p6hiliselt. Kolmap2eva 6htud on endiselt SYTYCD showks reserveeritud. Kindel plaan oli kell 9 tagumik diivanile ajada ja showd nautima hakata kui Barack Obama otsustas k6net pidama hakata. Alguses oli maru 2rev, et laivis jne...aga noo see k6ne kestis tal korralikud tund aega koos kysimustega. Istusin k66gis mingi hetk siis ja tegelesin arvutis millegagi, h6ikasin Dee'le, et kas l6petab juba? Dee ytles et ei veel, ma ytlesin et kysimused tulevad nyyd jah? Dee ytles et jaa ja siis Klaire ytles: Keegi v6iks kysida et kaua l2heb veel :D...Nii, et me saime peale 11 l6puks magama, ja meie varajaste 2rkamiste ja v2ikese unev6laga on see suur asi kui tund aega plaanitust hiljem magama saab...Noo natuke nagu oleksime h2dapunnid, aga mitte p2riselt eksole?
Neljap2eval olin Reilly ja Mackenzie ja Cassidyga...Mackenziel oli synnip2evapidu ja aitasin sellega Katie't(ema)...Kypsetasin muhvineid ja p2ev varem tegin puuviljasalati ja muidugi tegelesib lastega. Synnip2evapidu toimus Huntley Meadow'l, kus on eriti palju muruplatsi ringijooksmiseks(ja igasuguseks sportimiseks) ja m2nguv2ljaks ofkoors ning piknikuplats. Seal olin ma p6hiliselt Cassidyga, istus mul ees k6hukotis ja tsillis m6nusalt.Tundus, et Klairel oli l6bus ja k6ikidel teistel lastel ka. Ja Katie kallistas mind mitu korda eriti k6vasti ja t2nas, et ma nii suureks abiks olin. Ma ise ei tundud, et ma nyyd mingi eriti palju korda oleks saatnud, aga p2ris hea tunne oli kui niimoodi kallistati! :)
Reedel olin hommikul t66l, siis pealel6unat oli veidike vaba aega ja siis l2ksin 5ks t66le uuesti. Pidin 5-8ni olema, aga muidugi j2id nad eriti palju hiljaks ja j6udsid alles 9 koju. Kui nad oleksid kenasti kysinud, et kas me v6iks natuke kauem v2ljas olla v6i et kas mul on plaane v nii, siis see oleks fain olnud ja loomulikult ma oleks 6elnud, et take your time, aga kui nad nii ylbelt lihtsalt ilma ette hoiatamata tund aega hiljem tulevad siis ajab natuke marru kyll ju. Eriti kui sul on suured plaanid tehtud ruttu koju minna ja alkoholi jooma hakata! :D...Kui ma siis l6puks koju j6udsin, v6tsime ruttu asjad ja kolisime Ashtonie juurde (we're housesitting 'til wednesday).Seal segasime omale joogid ja s2ttisime peoleminekuks valmis. Kuna me siin v2ga tihti v2ljas ei k2i siis t6mbasime ikka kleidid selaga ja kontsad jalga. Goran ytles: You do know that you're only going out in Hanover, right?...aga kuna me ise oleme Lebanonist siis v6ib end natukle rohkem yles lyya kui Hanoveris v2lja minna :D . Nii ilusad olime, 6ed ilusad! Ja mina sain t2nu oma ilusale soengule (eriti tukale) baari 22rde istuma. Kaks kutti pakkusid oma tooli mulle ja ytlesid et we like your bangs so you can sit here :D...Naisss, tnkju!
Vahva oli. J6ime ja jutustasime ja mina j6in veel rohkem. Ja siis Canoe'd hakati kinni panema ja k2isime IQ'st ka l2bi (India Queen, G, tervitasin su meest sinu poolt tagasi, ta palus su k2tt minu kaudu, wants you to come back!)...Aga IQs ka enam alkoholi osta ei saanud(v2ga hea, see oleks juba liig olnud mulle vist). Koju minek. Kodus s6ime kana ja olime niisama m6nusad ja siis tuttu 2ra.
Oiiii, laup2eval oli peavalu (see on see kui nii pika pausi alkoholist teed, enam seda viga ei korda :p)...ja sellest peavalust hakkas halb ka kohati. Plaan oli minna laup2eval randa (ilus ilm oli l6puks), aga ilmselgelt polnud me v6imelised nii varakult s6itma hakata, nii me siis p6desime pool p2evast ja hakkasime peale 2 Bostonisse s6itma. Hommikul6unas66giks olid meil Dagnega Macdoonaldsi friikad. Hakkas parem kyll peale seda. Bostonisse j6udsime 5 paiku. Natuke pidime traffikus ka istuma (p2ris piin kui Klaire ka auto peal on, sest ta ainult r22gib! Nonstop)...66bisime j2lle Peppersite m6nusas residentsis. 6htus66giks boloco ja siis kontserdile. Katy Perry on cool. Mulle meeldis. Klaire meeldis eriti palju ka, Rokkis kaasa k6vasti ja oli eriti 2revil. kontserdilt tagasi linna me jalutasime, sest kogu see rahvas l2ks metrooga ja me ei viitsinud seal silgudkarbis olla. Jalutada polnud just lyhike maa ja ma sain omale m6nusad villid v2ikeste varvaste peale. Jalutusk2ik koju oli yle tunni aja vist. Mida l2hemale me hotellile j6udsime seda v2hem energiat alles oli, pmst kui hotelli juba n2ha oli siis enam ei j6udnud yldse k6ndida. Oooo ja kui ma l6puks ennast horisontaali visata sain, see oli nii hea tunne, et sure 2ra. Heaven! Hea uni oli ja magasime 10ni vist...Siis uimasime natuke kodus ringi ja s2ttisime end valmis, et hommikust s66ma minna. Bagel'id ja jalutsk2ik Bostonis. Shopata sain ka, juheiii...
Koju k6ndides 6htus66gisk Boloco j2lle. Hotelli-asjad kokku ja autosse. Edasi Nic'i kontserdile. V2ikeses pubis AllAsia oli Nici llaiv ja veel paar b2ndi m2bngisid. Tsill oli. Dee j6i paar kokteili ja mina s6itsin koju. Saime Bosonist minema mitte kell 7 nagu plaanitud vaid alles 9 ajal. Teel koju oli exit 4 loomulikult, kus me alati m2kdoonaldsis k2ime ja siis veel mitu maad s6ita. K6ige hullem ei olnudki. Vahepeal natuke sadas vihma ja korraks oli mingi l6ik kiirteest suletud ja pidime kuskilt k6rvalteedpidi s6itma 5 miili, aga tagasi me j6udsime. Klairel tuli m2kdoonaldsit syyes hammas 2ra, v6i ta pigem t6mbas selle 2ra tegelt. Kiunus maru naljakalt seal tagaistme peal. Ja siis ikka lobises edasi olgugi, et kell oli juba 10 l2bi, et v6iks magama j22da nagu. Ma siis ytlesin talle, et ta ei r22giks niipalju, et muidu v6ib verejooks tekkida suus sellest, et marurahulikult peab olema. Siis ta t6mbus nats tagasi kyll ja l6puks j2i magama ka.
66bisime siis Ashtonite juures ofkoors ja saime pool 1 magama. Hommikul 7ne 2ratus ei olnud k6ige meeldivam taaskord, aga elan yle vist...
See n2dal tuleb j2lle p2ris palju t66d ja loodetavasti ootab j2rjekordne fun n2dalavahetus ka meid ees(viimase n2dalavahetusega tuleb ju midagi vahvat ette v6tta eksole)...
Drew 2rkab yles ja pean siinkohal l6petama. Jutt sai ka otsa tegelikult, nii et vahet pole...
Happy go lucky, varsti n2me! :)

Happy Birthday to a very special person...

2009-07-22T07:24:00.001-04:00

Tornado Warning!

2009-07-18T20:31:00.002-04:00

See, kes joob pudeli veini 2ra on ilmselgelt veinis6ber...mitte joodik :)

Kolmap2eval hoidsin j2lle Reilly't ja Mackenziet. Midagi suursugust me ette ei v6tnud. Olin vist isegi nende juures ja tsillisime seal. Lastel oli quiet time ja siis ma olin asjalik ja koristasin playroomi 2ra neil (asjata vaev, j2rgmine p2ev oli see j2lle hyppa-karguga-segamini)...Peale t66d tegin tee peal peatuse ja k2isin hundinuia vargil. Ma polnud p2ris kindel, kas neid v6ib korjata niiviisi v6i on need looduskaitse all v6i mine sa tea eksole, siis ma viskasin hundinuiad maha kui autot m66da s6itsid...ja teesklesin, et korjan rohuk6rsi :D...haha ise ka ei j22nud uskuma. Eniveis, seal oli muidugi suht mudane ja selline, sest teatavasti hundinuiad just kuiva aasa peal ei kasva eksole. Ja kui ma siis tagasi auto peale jooksin siis pl2tud pritsisid korralikult muda yles, nii et mul tagumik k6ik porine oli ja varbavahed ja k6ik jutud...BUT, it was all worth it!...Hundinuiad panime muideks alumisse WC'sse yhte kihvti "vaasi", mille me Loretta k2est saime...V2ga vinge idee, minu poolt, ait2hh, pole t2nu v22rt :p...

Siis s6itsin Ashtonite juurde, kus Dee ja Klaire olid, ajasin juttu nendega veits ja siis hakkasin kodu poole k6ndima...pooleteise tunniga j6udsin napilt koju, siis j6udsid Dee ja Klaire j2rele ja v6tsid mu peale, et koju SYTYCD vaatama minna! ooooh, gosh, eriti sheff kava oli seal yks. I'm so lucky, et ma seda hooaega siin vaadata saan.....::::HipHipHurraaa::::...

Neljap2eval oli enamus p2evast vaba, aga kolm tundi hoidsin Reillyt ja Mackenziet ja Cassidy't ka...Peale seda viisin Klaire koju ja siis l2ksime Dee'ga ratast s6itma. P2ris m6nus oli tegelt, ma juba igatsesin ratta selga. Polnud maratonist saadik sadulasse istunud juuu, sest ilm m2ngis vahepeal j2lle vingerpussi...S6itsime siis yhest m2est yles kui yks auto vastu s6itis ja hakkas nagu Dee'le miskit ytlema (dee oli veits eespool minust), aga Dee s6itis edasi ja siis see t2di keris akna veel rohkem alla ja h6ikas mulle: Be Quick! There's a TORNADO WARNING!...Ma ise m6tlesin, et wtf? Sellel t2dil kyll s6idab katus, sest taevas ei paistnud kyll selline, et mingi tornaado kuskilt tulla v6iks, ja tuult nagu ka v2ga polnud...S6itsime oma s6idu l6puni ja ei pidanudki lehmadega koos lendama, ega midagi muud nii ekstreemset. Korralikud 25 miili.

Koju l2ksime siis Klaire vaatas telekat ja siis j2rsku h6ikab et tule alla, tule ruttu vaata, mis siin on...Telekas oli programmi kinni pannud ja oli see tornado warning telekas ka. Et tuuled yle 20miili tunnis ja suured rahetykid ja muud jutud, et olge kodus, ja kui hulluks peaks minema, siis on ikka keldris k6ige kindlam :D...Klaire oli terve 6htu paanikas. Me yritasime kyll talle seletada, et pole hullu midagi, aga ta muudkui seletas ja seletas, ja uuris netist ilma muudkui jne...Ja siis kysis, et mis kraadiga tornaadod tulevad tavaliselt ja me pidime valetama, et alla 13 kraadi ja siis ta kontrollis v2likraade peale seda ja enne magama minekut ka veel. Me muidugi pakkusime talle varianti igaksjuhuks keldrisse minna, et v6ime voodi ka 2ra teha sinna ilusti, aga ei ta ei tahtnud millegip2rast :p...Mingit tornaadot kuskilt ei tulnud igatahes, isegi vihma vist ei sadanudm, rahest r22kimata.

Reedel hoidsin hommiku poole j2lle Reillyt ja Mackenziet ja Dee oli Ashtonitega. Mina l2ksin peale oma t66d Dee juurde ja siis l2ksime k6ik koos Storrs Pond'i, sest Ashtonite lastel oli swim lessons. Sain ka ujuma l6puks!Yksk6ikkui hea , ma r22gin. Ja siis tulid pilved ja hakkas tibutama. Ja kui me koju j6udsime hakkas veel rohkem sadama, nii et meie plaan minna 6htul Drive-in kinno Year one ja Hangoverit vaatama, oli luhta l2inud. Damn. Nagu nimelt, aru ma ei saa. Siis pidime leppima koduse diivaniga ja vaatasime Netflixist tellitud New in Town. Pretty much a chick flick. Nalja sai, aga l6pp oli m6tetu :D...P2riselu kyll selline pole. Filmid! Filmi ajal muidugi nihverdasime m6nusalt herneid, yum, ja j6ime eriti head veini, mis me Norwichi veinipoest kaks n2dalat tagasi 23 dollari eest ostnud olime. See, et see nii hea oli, v6is tuleneda sellest, et a)see maksis p2ris mitu raha; b) seisis kaks n2dalat siiski riiulil(head veinid pidid kaua seisma ju?) v6i c) ma polnud v2ga ammu juba veini joonud. Getter arvas, et variant c, aga ma ise kipun b poole rohkem :D

T2na hommikul tegime, st Dee tegi tegelt, mina ergutasin, omale gourmet hommikus66gi. singikausikestes ahjuomlett v6i mis iganes nimetus sellel olla v6iks. Yksk6ik, maitses igatahes ylihea! Mingi hetk l2ksime linna, sest Dee pidi minema juuksurisse ja Hanoveris oli StreetFest, ehk nagu laat. Lasime Dee linnas maha ja ise l2ksime parkisime auto Ashtonite juurde ja jalutasime linna. Siis vaatame, et Dee jalutab vastu juba? misasja...ta oli segamini ajanud juuksuriaja. M2rkmikus oli 1.15, tegelt oli 11.15...Damn, ei vedanud tal. Jalutasime siis selle laada peal ja natuke sai shopatud ka. Bellast ei saanud mitte midagi, kujutad ette G? Julianast see-eest oleks yksk6ikkuipalju osta tahtnud. Ostsime m6lemad Dee'ga omale eriti armsad pehmed kollased sallid, suvekad sellised. Ja siis proovisime kleite. Proovisin yhte kimono moodi siidist kleiti, mis n2gi eriti hea puu peal v2lja. Maksis varem $280 ja oli alla hinnatud $138 peale!!! Noo m6tlesin ise, et kui se nii ilus siin puu peal on siis seljas see ei pruugi ju yldse hea v2lja n2ha, et siis enam ei tahagi seda kleiti eksole. Vale m6te, oli mul vaja seda selga proovida. Nii kui Dee luku kinni t6mbas vaatasin et WOW, nagu selga valatud!!! Arva 2ra, kas ma tahan seda kleiti enda kappi riidepuu peale(et siis seda muidugi aeg-ajalt)selga t6mmata)? mmm, vist jaa, v6i jaa, eksole? Eniveis, praegu ma seda 2ra osta ei saanud, sest nii kurb kui see ka pole, ei teeni ma siin seekord nii h2sti kui varem, ja siis ma ei saaks muid asju endale lubada. Aga, kui ma tagasi sinna poodi j2rgmine n2dal satun, ja see kleit on alles veel v6i veel rohkemgi alla hinnatud, siis ma ostan selle 2ra no matter what, sest siis see peab lihtsalt olema! :D...No ausalt ka, kui te ise seda minu seljas n2inud oleksite siis te ytleksite ka, et osta 2ra :p..mmm, kleidid, kleidid! :)

Ja siis k2isime bolocos l6unatamas ja s6itsime West Lebanoni j2tti ostma ja ja siis koju. 30min sai tagumik diivanit puudutada ja t66le minek. Mina Sheryl'i juurde ja Dee Ashtonite. Siin olen praegugi, t66l...ja nyyd kui mul jutt otsas on siis ei teagi enam, mis teha, sest igav v6ib hakata ju nii. Sheryl ytles et nad tulevad koju around 9.30. Kell on 9.12 kyll juba, aga Sheryl'i pool kymme t2hendab yldjuhul mingit v2hemalt kymmet kui mitte pool 11 :D...eks n2is kuidas t2na l2heb.

Loodan, et teil on seal Eestis ka funfunfun, ja j2tke natuke mulle ka, sest ma juba ootan, millal teiega chillaxida saan.

...ahjaa, eile sain ma teada, et selline s6na nagu ginormous (gigantig+enormous) on nyyd ametlikult s6na, ehk s6nastikes kasutusele v6etud! Vot, beat that...ka mida teie uut olete 6ppinud viimasel ajal?

Kuidas me Prouty l2bisime...

2009-07-13T18:45:00.003-04:00

Let me tell you a little bit about our 100 mile bike ride...Kes veel ei tea, aga on huvitatud, saab lugeda.
Algas see sellega, et reedel ronisime juba 8.30 voodisse. Mitte v2ga yllataval kombel tuli uni ka suht kohe. Hommikune 2ratus oli 5.30. Kiirelt yles. Kohv k2ima (ilma lihtsalt ei saa, eriti nii varajastel tundidel). Mina tegin meile PBJ(PeanutButter&Jelly) sandwichid valmis ja Dee kontrollis rattad yle. Riidesse, v6iku kaasa ja koera v2lja laskma (hoidsime Dee s6prade koera valget bokserit Daisyt). Daisyle ka syya ja lasime ta 6ue korraks. Punusime yksteisele kaks kalasaba(jah, ma ise ka imestan endiselt, et ma sellega hakkama saan) ja olimegi juba graafikust maas, sest pidime Ashtonite juures oma Boloco team'i juhi Johniga kokku saama 6.30 ja kell oligi juba t2pselt nii palju. Yhes6naga j2ime 10min hiljaks. Aga polnud hullu, sest sellel maratonil on vaba start ja igayks l2heb kuna endale sobivaks peab. Ainuke tingimus oli, et 100miili s6itjad lahkuksid enne 8am. Yks teami liige Jason tuli ka Ashtonite juurde ja siis sealt k6ik koos s6itsime starti. Klaire j2i Ashtonitega seniks kuni meie hullud s6itma l2ksime.
J6udsime starti veidi peale 7, panime seal p2ikesekreemi peale (v2ga hea m6te!) ja alustasimegi oma 100miili. Esimene SAG(StopAndGo) stop oli Lyme'is, 10 miili kaugusel. Seal pidime peatuse tegema, sest Boloco treiler oli seal ja John pidi seal k2ppa viskama k6igile ja oma seljakoti 2ra andma. J2rgmine peatus oli juba mingine 12 miili p2rast (kui sedagi) ja John tahtis seal j2lle peatust teha. No tegelt ka! Kes see peatub nii tihti? Jalad l2hevad kinni ju nii kui koguaeg ratta seljast maha ronida. Jason ytles ka et John on such a woman! Meie ju ei tahtnud peatuda, seega ei saaks ta tegelt nii 6elda, aga see selleks. Noo siis oli juba mingine 25miili s6idetud ja seal l2ksid meie teed Jasoniga lahku, sest tema s6itis 50miili (ta abikaasa ei lubanud 100 s6itma minna, sest muidu ta sureks j2rgmine p2ev ja ei aitaks lastega :p)...Jaaaaaa siis tuli kolmas SAG stop ja ylla ylla - John tahtis j2lle peatust. Siis ta ytles, et ta peab igas peatuses peatuma, muidu ta ei jaksa. Bad news for us. V6tsime sealt arbuusi Dee'ga ja s6itsime edasi. Noo damn, John tahtis j2lle peatust neljandas ja pidasime ka korraks kinni siis. K2isime wc ja v6tsime ampsu banaani ja siis kimasime edasi. Ei tahtnud nagu team'i laiali ajada aga p2riselt ka, me poleks esimest kolme peatustki hea meelega teinud. Peale seda peatust t6mbas mul kyll jalad korraks nii kinni, et tundus nagu ma ei liiguksi edasi, eriti veider tunne oli. Nats nagu tundus, et ratas oleks ka katki :D, aga siis sain oma poweri tagasi ja viiendas SAG'is John peatus ja meie s6itsime edasi ilma temata. Kuuendas SAG'is tegime kiire peatuse ja jagasime yhe energiatahvli kahepeale ja t2itsime on vee ja gatorade'i pudelid 2ra ja kohe j2lle ratta selga. Mingit maas pikniku pidamist ega ninnu n2nnutamist ei olnud nagu enamus seal tundusid olevat. Sealt edasi muudkui v2ntasime ja v2ntasime ja tuhisesime enamikest peatustest m66da. Ja siis ja siis ja siis tuli tuuuuuul. Olime yle 60miili s6itnud selleks hetkeks. See tuul rikkus k6ik 2ra. Yle 24km/h puhuvasse tuuldse s6ita pole k6ige meeldivam ja see tuul l2ks iga hetkega tugevamaks ka mulle tundus. S6itsin siis rahulikult oma tempot ja yritasin keskenduda sellele, et finishisse j6uaks. vahepeal s6itsin Dee taga tuules ja vahepeal tema minul. Eriti kellelegi teisele polnud sappa t6mmata, sest need, kes suuremates gruppides s6itsid suht vuhisesid meist m66da ja me poleks nende tempos j6udnud olla lihtsalt. V6i teine variant, meie vuhisesime teistest m66da. Nii et me olime suht sellised keskmised seal maratonil. Ja noo yks hetk siis kui ma Dagnel tuules s6itsin Dee vaatab taha, et mingi kutt on mulle omakorda tuulde v6tnud ja siis neid ikka kogunes sinna, nii et yks hetk oli minu taga korralik rivi juba, mida Dee vedas ja mitte keegi ei tundnud, et v6iks ise ka natuke rasket t66d teha. Kes siis naistel niimoodi rabada lubab?Ah, mis mis?
Igas SAG stopis n2itas palju miile on j22nud finishini ja palju miile j22b jargmise SAG'ini. Eelviimases peatuses n2itas et Lyme'i peatuseni on 12 miili. Seal oli meil plaan kindlalt peatus teha, sest see oli see sama Boloco treileriga peatus. Ja l6puks ma lihtsalt lugesin neid miile v2hemaks, et j6uaks juba Lyme'i. Ausalt, see tuul oli METSIK :p...Kui me sinna peatusesse j6udsime s6ime veel yhe energia bar'i kahepeale ja j6ime Boloco poolt pakutud mango mahla. Need tydrukud, kes seal jagasid jooke olid supers6bralikud ja lahedad ja andsid meile j6udu finishisse j6udmiseks. Kiire pissipeatus ka ja uuesti ratta selga. Viiiiiiimased 10 miili. Ja ainult t6usud ja langused. Pikad pikad t6usud ja natuke langusi. Ja siis yks viimane t6us. R2nk j2rsk t6us. L6puks oli k6ige kergema k2igu peal ja oleks tahtnud et keegi veel lykanud ka oleks ratast sadulast. Dagnel l2ks yks jalg krampi ja pidi yhe jala abil m2est yles j6udma. Kui olin peaaegu yles j6udnud olid mul emotsionaalid (kes teab, see teab) ylepea kasvanud juba ja nutt tuli kurku. J6ud hakkas ka raugema ja siis ma olin nagu astmahaige, sest ei saanud korralikult hingata kuna oleks nutta tahtnud samal ajal ja siis mul hakkas naljakas, sest ma tegin v2ga imelikku h22lt juba, justkui vilisesin ja see v6ttis veel omakorda energiat. Ja siis ma m6tlesin kuidas vanaisa mind ergutaks praegu ja mulle j6udu annaks ja ma j6udsingi m2est yles v2ndata end. Seal yleval seisid yks vanem mees (kellegi vanaisa kindlasti) ja temast natuke noorem mees ja neil oli silt: You Made it! ja nad plaksutasid mulle ja mul oli niiiiii hea meel. Te ei kujuta ettegi. Rohkem t6use polnud. Oli j22nud ainult tasane tee, Yks ringristmik ja natuke veel sirget teed ja oligi finish. S6itsime sealt l2bi ja k6ik plaksutasid meile, kes seal kahele poole seisma olid j22nud. V2ga vinge! Ja mul tuli j2lle nutt kurku ja paar kolm neli pisarat langes ka p6se peale. Noo ausalt, mis te ise oleks teinud. 100 miili on ikka suur asi, eriti veel kui oled enne seda ainult kolm n2dalat ratta selga saanud istuda ja nendest kolmest n2dalast enamusel sadas vihma ja polnud v6imalik s6itma minna. ooooh ma olen nii uhke enda yle! Endiselt tundub uskumatuna ja veits p66rane ka...Unustasin alguses mainida, et ma reaalselt tundsin, kuidas kodused meile Dagnega p6ialt hoidsid. V6i ma juba mainisin seda vist eelmises postituses. Aga vahet pole. Siiski suur ait2hh veelkord p6idlahoidjatele.
Ja nyyd tuleb yks suuuuur Oeh...et kergem hakkaks ;)
Pyhap2eval ei olnudki k6ige hullem olla. Saime isegi trepist yles-alla k2ia Dagnega. Me m6lemad arvasime, et hullem saab olema meil see liikumisv6ime, aga l2ks 6nneks. Yritasime ikka ohtralt vett juua, et jalad krampi ei t6mbaks ja liikusime ka omajagu, et kangeks ei j22ks.
T2na olin hommikul 8.30-1.30ni t66l. Reilley ja Kenziega. Nad on ikka maru vahvad. K2isime Dagnega nendega koos toidupoes ja p2rast viisime toidud meie juurde koju 2ra. Kui hakkasime meie hood'i j6udma siis
Reilley (4) kysis: What's this place?
Dee & J: that's where we live :)
Reilley: Oh...so this is Estonia?
Liiga naljakas noo. Lapsed on ikka vahvad...
Hiljem kui me autoga s6itsime tuli raadiost mingi lugu, kus refr22nis laulab nanananaaa nananaaa (Kristinia DeBarge - Goodbye) ja siis Mackenzie(2) ytleb: This song is about Jaana! :D
Hea hea, huumorip2ev!
Ja peale t66d l2ksin West Leb'i, oli vaja asju ajada (projects projects!) ja hakkasin Hanoveri tagasi s6itma mingi hetk. S6itsin siis Jenny vanemate majast m66da ja nad olid 6ues m2ngimas maja ees ja p66rasin siis otsa ringi ja s6itsin sinna. ooooooo kui meeldiv oli k6iki neid n2ha ja tundus, et tunded olid vastastikused. Jenny lapsi hoidsin ma 2006 suvel ja 2008 m2rtsis kui Californias k2isin. George on Karliga yhe vanune ja ta on supertruuper armas! K6ik nad on muidugi, aga George on eriti palju kasvanud ka vahepeal ju! Jutustasime seal p2ris pikalt ja l6puks tulin Ashtonite juurde,kus Dee oli end juba hulluks muretsenud, et kus ma olla v6in.
..but I was ok, next time I'll try to call :p
Plaan oli koju k6ndima hakata siit, enne kui Dee'l t66p2ev l2bi saab, aga siis tuli v2ssu ja m6tlesin et puhkan veel yhe p2eva sellest maratonist ja homsest tuleb uus/vana rytm tagasi. Ratta selga j2lle :p!
Hea p2ev oli, aga endiselt igatsen!

Prouty Century Bike Ride & Challenge Walk

2009-07-13T07:19:00.003-04:00

Siit saab siis n2ha kuhumaani me Dee'ga 2ra v2ntasime...

...ja siit n2ed kui k6rgele me end 2ra v2ntasime!

We did it!

2009-07-11T18:47:00.002-04:00

Yesssss. Kallikesed armsakesed, tegelt ka...Uskumatu. Ma siiamaani vist ei usu h2sti, et ma sellega hakkama sain. 100 miili (160km) ja 6 tundi 40 min.
Ma ei jaksa eriti kirjutada, ausalt, aga ma tahan 6elda ait2hh k6igile neile, kes meile p6ialt hoidsid. T6siselt, me isegi tundsime seda. Powerit oli nii palju.
Suuur suuur ait2hh! We love you guys! :)

Biggest Challenge of My Life so far...

2009-07-10T16:06:00.002-04:00

Oooolrait, homme l2heb siis suuremat sorti v2ntamiseks. Uuhuhuhuu. Kas me oleme selleks valmis? As ready as we're ever going to be :p...
Esmasp2ev oli mul vaba ja kasutasin seda asjalikult ja k2isin ratast s6itmas. Ilm oli suurep2rane selleks. Umbes-t2pselt 25 miili kanti s6itsin. GPS asjandus jooksis omadega kokku, ehk patarei sai tyhjaks kui olin 15 miili 2ra s6itnud, aga m6nus oli eniveis. Mul oli selline power peal, et 6umaigaad. No vabalt oleks v6inud esmasp2eval juba 100miili s6ita :p...P2ike l66skas korralikult ja sain omale ilusa ratturi p2evituse ka.Hip hip hurraaa. See p2ev j2i kahjuks ka sellel n2dalal viimaseks rattas6iduks, sest ilm lihtsalt ei lubanud v2ntama minna. Damn! Need paar treeningp2eva oleksid tegelikult 2ra kulunud kyll enne homset, aga tuleb lootma j22da sellele, mis siiani koguenud endasse on. eksju. onju.
Teisip ja kolmap olid tavalised t66p2evad. Midagi erilist ei saatnud korda. Kolmap 66sel vastu neljap2eva olime 66sel Ashtonite juures, sest Deb ja Bob l2ksid Bostonisse.
Neljap2eval oli meil Dagnega kahepeale terve lasteaed! Mina olin Virginia ja Blythe'iga ja Dee Ashtonitega ja siis toodi mulle lisaks veel Reilley ja Mackenzie. Olime k6ik koos Ashtonite juures ja k6ik toimus nagu liinipeal. Sn2ki aeg. Siis basement-playroom'is m2nguaeg. V2lja m2nguv2ljakule. Lunch k6igile. Magustoit k6igile ja veel natuke m2nguaega. Uuuuh. Eriti kiirelt l2ks hommik, aga vabalt v6iksime oma lasteaia avada Dagnega :D
T2na oli vaba p2ev j2lle, aga hommikul 2rkasin ikkagi varakult ja l2ksin dee'ga t66le kaasa. Koristasime Ashtonite juures playroomi 2ra hommikul. Jalutasime linna. K2isime Bolocos s66mas. Yum! jalutasime tagasi, lapsed m2ngisid meie niisama uimasime ja oligi t66p2ev l2bi. T66lt tulles k2isime lasime Daisy v2lja (yks koer, keda me hoiame j2lle) ja siis koju juustusaia s66ma. Kohe hyppan pessu ja siis l2hme Pasta Dinner Party'le selle Prouty maratoni raames. Very spiffy...ootan juba. Saab 2kki kleidi ka selga t6mmata :)...jaaa noo, pastat pole ma siin olles s66nudki ja enne homset tuleb ikka korralikult energiat koguda eksju onju ;)
mmmm, hoidke siis p6ialt, et me finishisse j6uaksime(A)

No act of kindness, no matter how small, is ever wasted.

2009-07-06T21:06:00.004-04:00

Suur suur t2nu kallid sugulased ja s6brad, et te nii suure annetuse Prouty kontole v2hiravi uuringuteks tegite! See t2hendab meile v2ga palju ja annab veel rohkem j6udu 100miili Prouty Challenge vanaisa Kalju ja t2di Sirje m2lestuse nimel l6puni s6ita!
...sest tegelikult on ju see 100miili k66mes selle k6rval, mis vanaisa ja t2di Sirje l2bi pidid elama.

Ait2h veelkord

peale vihma, tuleb alati p2ike...jah?

2009-07-06T10:01:00.002-04:00

ahjaa, mul oleks peaaegu, et meelest l2inud. Me n2gime laup2eval ideaalset vikerkaart. Ja ofkoors, mul ei olnud kaamerat kaasas, sest enne seda oli pime ja tume taevas. Noo ja siis tuli p2ike ja suuuuuuuuuur ilus ergas vikerkaar. Kihutasime koju, aga ei j6udnud 6igeks ajaks, sest p2ike juba loojus, ja selleks ajaks oli ainult v2ike jupp j2rele j22nud kui meie koju j6udsime. Damn. Nyyd ma hakkan kyll kaamerat igale poole kaasa vedama.Eniveis. See oli lihtsalt nii imeline, et ma ei j6udnud 2ragi imestada. Terve kaar ja eriti eredalt!
Oeh...no nii ilus...Perfect rainbow!

You moved into my mind again...you're walking around rent free

2009-07-06T08:54:00.002-04:00

Hopsassaaa...T2na on juba uus n2dal. Eelmine n2dal l6ppes nii kiirelt 2ra, et ma ei j6udnudki blogisse t2iendust kirjutada meie tegemistest. Happens, right?
Eeeeniveis. Eelmine neljap2ev ja reede olid meil m6lemal vabad. Neljap2eval plaanisime ofkoors ratast s6itma minna, aga ilm oli crappy ja ei saanud. Neljap2evast pyhap2evani olime dogsitters ka ja k2isime Adamsite koerale syya andmas ja jalutamas temaga. Nii me siis neljap2eval suht uimasime. Vist midagi v2ga asjalikku ei teinud. Koristasime natuke. K2isime linnas. S6ime. Olime kodus. K2isime koeraga jalutamas. Andsime syya talle. Oeh, ma kardan, et neljap2ev oli selline veits halb p2ev kus me s6ime end ogaraks j22tisest ja k6igest muust, sest kui yks asi on halvasti siis l2heb meil terve 2ev tavaliselt k2est 2ra Dagnega, ja noo ratast s6itma ei saanud ja k6ik oligi Ruined!...
Reede hommikul s6ime rahulikult hommikust. Dee k2is lasi Gritsi v2lja hommikul kohe. Enne rattas6itu k2isime veel Gritsi juurest l2bi ja j2tsime ta 6ue, sest ilm lubas seda. Rattas6it algas p2ris chillilt aga siis poole tee pealt sebis mingi mees end meile kampa ja kukkus Dagnega jutustama. Esiteks t6mbas ta tempo maha t2iega ja teiseks tegi ta seda tunni aja jagu. Kohutav. Mina lihtsalt s6tkusin nende taga ja palvetasin, et see mees juba 2ra l2heks. Mitte et ta ebameeldiv oleks olnud v midagi, aga nooo mina seal yksinda niiviisi pooles tempos ja m6ttetu yhes6naga. Noo siis ta l6puks l2ks 2ra ja me hakkasime tagasi s6itma juba ja siis oli metsik vastutuul. Siuke tunne oli, et v2ntad v2ntad aga edasi ei l2he. Kohutavalt energiat oli vaja kasutada ja viimased 15 miili olid v2ga rasked meile m6lemale Dee'ga. L6puks kui me auto juurde j6udsime, olime p2ris sossud omadega. K2isime lasime Gritsi tuppa ja l2ksime Klairele koju j2rele. natuke tsillisime kodus ja pmst oligi juba 6htu, et minna j2lle Gritsiga jalutama ja syya anda talle. Oli reede ja toimusid igasugused 4th of July preparty'd, aga meie olime l2bi omadega ja ei j6udnud kuskile minna. ma ei teagi, ju me vaatasime TV'd v miskit ja varkult tuttu. Laup2eval oli kindel plaan pikemale rattas6idule minna, aga ilm tegi vingerpusse j2lle. Muutus iga 30 min tagant p2ikesest alates tormituulteni, 2ikeseni, paduvihmani ja siisj2lle selge taevas ja l2mbe 6hk jne...Rattas6idust ei tulnud seega midagi v2lja. Hommikul lasime Gritsi 6ue, k2isime temaga v2ljaku peal m2ngimas ja siis tulime koju. Vaatasime Confessions of a Shopaholic ja olime m6nusad. Igatsesime ratta peale, aga see j2i 2ra kahjuks. Klaire k2is ujumas kui taevas korraks selgeks l6i ja noo nii oligi. P6him6tteliselt p2ev l2bi m6ttetut passimist j2lle. Eriti asjalik. Igav noh! Ahjaa, me k2isime laup2eval(vist) BestBuys ja ostsime Dee arvutile uue ram'i ja nooooo p2ris asjalik. Arvutil ei olegi uim enam tonni peal. Supertruuper hea! 6htul lasime koera j2lle v2lja ja m2ngisime temaga ja siis koju s2ttima. 4th of July celebrations! K2isime Canoe Club'is. seal oli eriti vaikne. Siis lendas mingi pulmaseltskond sisse sinna ja baar oligi rahvast t2is. Igav ikkagi. Maru fancy'd olid k6ik and we didn't really blend in with them...K2isime india Queen'is korraks, seal oli ka vaikne. Getu, su mees tervitab sind! he still owns the place and wants you to be his India Queen! :D...Ja sealt edasi l2ksime West Leb'i yhele majapeole. Seal oli maru vaikne juba selleks ajaks kui me j6udsime ja Dee pidi k6ik yles ajama. Nad kutsusid teda Hurricane Dee :p...Kutid m2ngisid kitarri ja yks m2ngis viiulit ja laulsid ja nii me seal jammisime siis poole neljani. tantsisime ja laulsime (kes laulis, kes ei laulnud) ja fun fun fun oli. Tantsisin yhe Keviniga salsat ja talle meeldis nii v2ga ja arvas, et ma olen parim tantsija ever, et kui ta saaks siis ta kohe abielluks minuga :D... As easy as that...aga see triibulises on juba v6etud, nii et j22b 2ra!
Magama saime me 4 ajal ja hommikul olime juba peale 7 veits yleval. Olgugi, et ma 2rkasin mitu korda varem ka kuna p2ike paistis tuppa ja esimene kord kui 2rkasin olin kindel et oleme sisse maganud, kuna ma pidin 10ks t66le minema ja enne seda pidime veel koera v2lja laskma. T66l oli m6ttetu passimine esimesed 2h sest kedagi polnud seal pmst. vanemad lapsed olid isadega kalal ja nii me seal ootasime siis, sest beebi Cassidy l2ks ka magama. Ja siis tulid k6ik koju ja olidmingi tund aega 2kki ja veel rohkem passimist sest t2iskasvanuid oli rohkem kui lapsi ja noo pmst oleks me selle ajaga ise midagi asjalikku teha saanud, mis sest et mulle maksti selle eest. Parema meelega oleksin kodus v2lja puhanud end ja siis v6ibolla p2evitanud natukene, sest endiselt olen ma lubjaproov kust p2ike tagasi peegeldab. Ma m6tlen, et see v6ib atmosf22rile ka halvasti m6juma hakata juba, seega oleks hea kui mul tekiks v6imalus p2evitama minna, ruttu ruttu!
Peale t66d oli kodurelax tonni peal. Lobisesin habemikuga ja relaxisin. Siis k2isin Klairega ujumas kaasas ja siis pesin n6ud 2ra ja pugesingi juba teki alla. kell 9 l2bi m6ned minutid olid luugid kinni ja olingi sygavas karuunes. Ja siis oli juba hommik. Oh jess, yks 66gi eriti m6nusat und. ait2hh sellele, kes mulle hea une saatis. Kallis oled! :)

Training for 100 mile Prouty on the 11th of July 2009!

2009-07-04T11:52:00.004-04:00

Keeping the digestive system working as well :D

Picture taken before a very tough 43 mile ride. We didn't want to take an after photo...too worn out :p

....Feel free to make a donation:

https://www.kintera.org/faf/donorReg/donorPledge.asp?ievent=282591&lis=1&kntae282591=FF90CF6AFF824EAF96FF00783428DE01&supId=260425272

ummm...

2009-07-01T22:43:00.002-04:00

...ma tahaks hullult jagada oma siinsei r66me teiega, aga ma ei tea, kas ma jaksan trykkida. K2si valutab ja uni on silmas, but...But I'll do my best, so here we go:
Esmasp2eva hommikul ei olnudki jalad k6ige hullemini kanged ja kannatas isegi trepist k6ndida. Juhhei. Hommikul hoidsin Andrewt nagu alati esmasp2eviti. 8.30-3ni siis. Vihma kallas TERVE p2eva. Yhes6naga passisin toas p6hiliselt. Hommikul sinna l2ksin siis Drew magas 2h, siis 2rkas yles, oli umbes 2h yleval ja siis l2ks magama j2lle ja magas j2lle 2h...Selline korralik t66p2ev, laps magas enamuse ajast :)...Dee oli Ashtonitega ja peale 3 v6tsime Virginia ka ja l2ksime Montshire'i Muuseumisse. See selline science teema nagu, kus lapsed saavad m2ngida ja erinevate fyysika seaduste kohta huvitavalt asju 6ppida. Fun fun, isegi t2iskasvanutele, ainult et ma olen seal varem juba sada korda k2inud vist v2hemalt :D...Kella kuueks l2ksime Klairega Horvath'idele kylla. Nende lapsi hoidsin ma 2003 ja 2006 suvel ja olen neil siin olles ikka kylas yritanud k2ia ja nendega yhenduses olla. Nad on supertoredad ja nii lahked ja s6bralikud! Michael(pereisa) grillis 6htus66giks lammast ja Anna (pereema) tegi ahjukartuleid, sellised m6nusad pehmed ja koorekastmega tehtud v kuidagi. Klaire aitas salatit l6ikuda ja mina aitasin Klairet ja zuchini pannkoogid olid ka (mis on superhead ja eriti lihtsad teha!)...Magustoiduks oli Anna kypsetatud rabarberikook ja apelsini sorbett (mis oli neil ka endal tehtud). Yum, yum! Jutustasime ja kui Klaire kord jutuotsa lahti sai siis ta ka muudkui seletas. V2ike suur jutupaunik on ta. Vahepeal peab kuidagi 2ra filtreerima selle tema jutu, sest muidu v6ib hulluks ka minna :p...Peale s66ki m2ngisime Bingot, selliste vanakooli bingo tahvlitega ja palliratas oli ka vinge ja v2rki ja siis Klairele hakkas see m2ng nii meeldima ja sai oma inglise keelsed numbrid ka 75ni paika ja siis Anna oli nii lahke ja laenas Klairele seda m2ngu seni kuni nad Rootsist tagasi tulevad, ehk siis Juuli l6puni. oh, my, gosh! Klaire ajab meid veel hulluks selle bingoga ma tunnen... Kui me 2ra tulime siis Anna andis meile veel oma tehtud maasikamoosi ka kaasa, mida me kohe j2rgmisel hommikul pudru peale panime. T2pselt nii maitsev nagu me arvasimegi selle olevat :)
ahjaa, emps, me r22kisime Annale, kuidas sa Klairele igal aastal synnip2evaks meekooki teed. Ytlesin kuidas seda tehakse jne ja ta juba tunneb, et see on eriti maitsev ja tahab seda retsepti, et siis saada teele, ait2hh :)... Annal on enda mesilased ja nad korjavad ise oma mett! Ja lapsed kutsuvad teda Honey...how sweet is that? :)
Teisip2eval hoidsin j2lle Andrewt 8.30-3ni, kuna nad s6idavad nyyd m6neks ajaks 2ra ja siis neil pole esmasp ja reedeti abi vaja ja siis aitasin graafiku v2liselt neid teisip. P6him6tteliselt oli suht sama graafik Drew'l...Vahepeal k2isid ainult Dee, Virginia ja Blythe meil kylas, oli v2he huvitavam. Peale t66d oli meil plaan minna rattas6idule, aga me olime m6lemad v222ga v2ssud ja mu k2si valutas endiselt ja siis me ei l2inudki, l2ksime koju kana marineerima hoopis. Eriti hea sai kusjuures. Grillisime ahjus ananassi ka k6rvale ja keetsime maisi. Oeh, s66gist v6ikski r22kima j22da ju. Nagu Virginia ytles: I love love love food! Ma v6iks sama 6elda. Niiiii hea on syya ju igasuguseid erinevaid h2id asju :p...limps!
T2na, ehk kolmap2eval oli mul raudne plaan ratast s6itma minna, kuna olin ainult 9-12ni t66l. Sellest ei tulnud muidugi midagi j2lle v2lja, sest ma ei maganud 66sel peaaegu, et yldse ja k2si valutas j2lle ja vihma sadas ka. Ma ei tea, mis teema selle ilmaga siin on, eriti sucky weather noh! Tahan p2ikest, ait2hh!....T2na hoidsin muideks uue pere lapsi, kolm tydrukut: Riley 4, Mackenzie 3 ja Cassidy 5 kuune. Seda k6ige pisemat t2na polnud, aga pyhap2eval l2hen ka neid lapsi hoidma ja siis on pisike ka kodus...P2ris armsad tydrukud on ja eriti viisakad ka. Kihvt. Ema on nats liiga ninnun2nnu, aga noo p6hiliselt olen ma siiski lastega, nii et elab yle eksole :D
Ahjaa, noo ja siis ma ei l2inud ratast s6itma, tsillisin nats Dee'ga ja siis s6itsin koju. M6tlesin et l2hen k6ndima, aga see j2i ka ainult m6tteks peale seda kui mu tagumik diivanit puudutas ja ma arvutis Mikuga lobisema hakkasin. Ja siis ema helistas skype'i...Ja nooo nii l2kski, et ei j6udnudki oma tagumikku diivanilt t6sta enne kui oli aeg Dee'le ja Klairele j2rgi minna...
Pidime sushit 6htuks tellima, aga Dee arvas, et pole m6tet, et meil on kodus syya kyll, kuigi tegelt v2ga palju nagu syya syya pole, rohkem nagu hommikus66gimaterjali. Ostsin siis igaksjuhuks arbuusi, et see t2idab k6htu ja maitseb ka h2sti eksole...Dee on muideks kaks korda mind sushiga petnud niimoodi. Gets my hopes up and then thinks it's a bad idea on the whole...eino s2nks eksole?
Igakolmap2evane So You Think You Can Dance muidugi. arbuusist k6ht t2is ja siis natuke MTV pealt Real World'i ka...Ja muuvisid tahaks ka vaadata, aga me ei jaksa kunagi, sest 2ratused on hommikuti tavaliselt 6-7 ajal ja uneaeg kipub selle t6ttu juba 9-10 tulema. Praegu on kell juba 11:15 so it's waaaaaaaay past my bed time. Must go to sleep!
Love you guys and miss you toooo many!

147 miili!

2009-06-28T21:58:00.002-04:00

Noniih...
Neljap2eval oli Dee Virginia ja Blythe'iga ja minul vaba p2ev...S6itsime bussiga Norwichist Hanoveri. K2isime Howe raamatukogus. Seal oli Story Time, ja lapsed said seda kuulata. l6unatasime Bolocos, ofkoooors...s6itsime bussiga Norwichi tagasi, lapsed l2ksid tuttu ja mina v6tsin auto. K2isime Klairega TjMaxxis shoppamas, aga seal oli eriti m6ttetu, miskit head ei olnud. Dee'le ostsin l6ikelaua, endale pildiraami ja sokid :)...Koju, Klaire k2is ujumas ja siis oligi juba aeg Dee'le j2rgi minna ja l2ksime ratast s6itma koos. 37 miili! Tublid tublid. Klaire oli yksi kodus seni...
Reedel k2isin t66l. Hoidsin Andrew't. P2ris chill p2ev oli. Kui 2ra l2ksin t66lt hakkas vihma sadama ja tundus, et ei saagi minna v2ntama, aga 6htuks kui dee t66lt lahti sai, l2ks ilm selgeks ja saime ikkagi lyhikese 20 miili s6idu teha. Klaire jalutas Dan & whitsi juurest Virginiale kylla seniks, kuna me pidime sinna t66le p2rast eniveis minema. Rattas6it oli reedel p2ris karm. See neljap2evane 35 andis tunda ikka natuke, jalad olid nagu pakud. Aga 2ra me selle s6itsime. P2rast ostsime D&W'st steaki & zuchinit ja siis grillisime Adamsite juures. Olime ainult paar tundi seallm kuna Clayl oli synnip2ev ja siis nad l2ksid Liziga 6htus66gile seda t2histama :)...
Laup2eval oli yle pika aja yks hommik kus oleks kaua kaua magada saanud, aga ofkoors, kui v6imalus on siis pole und. 7.30 olime yleval Dagnega juba :D...Naisss, eksole. Hommikus66k. Hommikulebo. Siis otsustasime hikima minna. Sinna rajale oli mingine 30-40min s6ita. Kui m2kke matkama hakkasime siis Klaire r66mustas kuidas hiking on ikka nii fun jne ja v2hem kui poole tee peal ta juba 2hkis ja puhkis ja tahtis juua ja syya (ta ei s66nud hommikust!) ja ei jaksanud midagi...Aga yles me j6udsime ja vaade oli imeline! See taevas, mmmm, amazing :). V2ike sn2kk yleval ja photoshoot ja alla tagasi. Alla tulime v2hemalt poole kiiremini kui mitte rohkem. Selle kiirusega juhtus ka see, et ma libisesin m2rja kivi peal ja kukkusin ja nii 6nnetult, et fotokal objektiivi klaas puruks. Esimene reaktsioon oli et k6ik on katki, aga 6nneks ainult UV kaitseklaas, mis t2hendab, et objektiivi saab ikka kasutada veel. L2ks 6nneks. Jalad v2risesid omajagu ikka all. P2rast vaatasin, et kyynarnuki juures sinikas ja pyksid olid ka puruks. Aga ise j2in suht terveks, nii et pole hullu miskit. Peale matka l2ksime koju. V2ike tervislik smuuti ja pessu. S2ttisime valmis end ja Lebanoni Salt Hill'i 6htust s66ma. Mingit eriti head salatit s6ime Dagnega seal. Yum! T6siselt hea oli...V2ljas oli nii ilus ja oleks v2ga tahtnud koju jalutada, aga kuna n2lg oli enne nii suur siis s6itsime 6htustama autoga, jala poleks jaksanud lihtsalt. Jalutasime siis Dairy twirli j2tsi j2rele ja siis koju v2ikesele pikutamisele. Puhkus l2bi ja Courtney tuli kylla, yks Dee s6branna. Nemad Dee'ga j6id minu tehtud kokteile :D ja mina olin DD, ehk siis designated driver. K2isime Canoe Club'is. Saime seal Courtney s6pradega kokku ja p2ris fun oli. 50Centi koopiat n2gime ka, ja kui ta mytsi 2ra v6ttis siis oli veits Mike Tyson, ja natuke meenutas tegelt Busta Rhymes'i ka :D. Tema p2ris nimi oli Ludwig, eriti halb nimi sellisele kutile, yldse ei sobinud noh...Jaurasime natuke veel meie juures ka, nalja sai yksk6ikkuipalju. Mina olin Jolanda ja siis Yoyo. Magama saime 3 paiku vist...
Pyhap magasime natuke kauem selle v6rra. Mina 2rkasin veits enne 10 vist ja dee enne 11. Klaire oli juba 8st yleval ja kui ma alla tulin siis tal k6ht juba korises ja ootas pyhap2evaseid pannikaid. Ta nii armsasti lasi meil magada, et r22kis emaga Skype'is ja h22l oli erit maha keeratud ja siis vaatas telekat ka mingi volyym 2 peal... :)
Juustu-tilli pannikad. Relax. Smuuti. Relax. Ja siis l2ksime j2lle ratast s6itma Dee'ga. Seekord sihtisime 50 miili. Ja hakkama me saime! Juhhei...Yksk6ikkuitublid.
Kokku tuli mul selle n2dala peale 147 miili. Keku keku, vaevalt, et teie nii palju s6itsite :D...
Aga nyyd on mul kohutav v2ssu ja on aeg kerra t6mmata. Head 66d ja musikallipai.

Sharing is a nice gesture. Stupid, but nice...

2009-06-24T20:48:00.002-04:00

Um...mis siis vahepeal toimunud on? Same old babysitting, not much else.
Esmasp2eval olin Andrew'ga 9-3ni. Dee tuli j2rgi ja siis l2ksin Ashtonite juurest ratast s6itma. My very first bike ride on a road bike. Alguses oli veits harjumist k2ikude vahetamise ja k6ige muu sellisega, aga vaikselt s6itsin oma s6itu ja siis sain hoo sisse. S6itsin veits yle 20 miili. Tagasi s6ites oli eeeeeriti pikalt lauget m2ge, mis oli k6ige raskem vist yldse, korraks m6tlesin et ma enam ei j6ua, pean maha tulema, aga ei, sain hingamise paika ja l6puks olin eriti uhke enda yle, et ma maha ei tulnud. Juhhhei! Kogu selle r66mu varjutas aga 66sel see, et jalad valutasid nii metsikult, et hullumaja. venitasin korralikult ja k6ik, ja see ei olnudki see, et lihased oleks kanged olnud vaid ma kahtlustan, et sain kylma hoopis. Eniveis, 6htul l2ksime mingine 10 magama ja kell 11 l2bi olin juba yleval. Suurest unesegasest ja jalgade valust vaatasin et kell on 1, aga p2rast kui kella vaatasin olin segaduses, sest kell n2itas 12 millegagi. Noo, korraks j2in siis magama, aga siis 2rkas Dee yles kuna tal hammas valutas ja ma kuulsin kui ta ringi jalutas ja siis ma ei j22nud j2lle magama ja kella 4ks oli mul siiber ees ja kolisin alla telekatuppa arvuti taha. Ajasin G ja Merksiga juttu m6nda aega ja enne 6 t6mbasin uuesti kerra, kuna jalgade valu oli enamv2hem 2ra l2inud. Dee 2ratus oli 6.50 ja peale 7 2rkasin minagi juba yles. K6ige kummalisem oli see, et terve teisip2evase p2eva jooksul ma v2simust ei tundnud. Hommikul chillisime dee, Virginia ja Blythe'iga ja siis j2i auto minu ja Klaire k2tte (mul vaba p2ev). Korraks t6mbasin kerra kui koju tulime, tukkusin vist mingine 10min ja siis oli j2lle minek. Viisin Klaire Leatherwoodide juurde, ta m2ngis seal Maggie Suega ja sai ujumas k2ia. Meie Dagnega l2ksime ratast s6itma, 20 miili j2lle. P2ris hea oli. Seekord panin p2rast sossud dressid jalga ja venitasin j2lle korralikult. Leatherwoodide juures jutustasime ja s6ime minu tehtud carrot cake'i. Yum!
66seks m22risin jalgade peale tai salvi, nii just in case ja see vist aitas, sest magasin 66sel v2ga h2sti!
T2na oli veider p2ev. Vaba, aga veider. Hommikune 2ratus oli p6him6tteliselt selline et hopp riided selga, valasin kohvi kruusi ja rabasin kaasa tee peale. Syya ei j6udnud. Chillisime Dagnega kaasas Klairega. Tahtsime Norwichist Allechantist eriti head p2hklitega leiba osta, aga baker oli kahen2dalasel puhkusel, eriti n6me! ja siis l2ksime Hanoveri hoopis. Dirt Cowboyst rabasin omale hommikus66giks miski spinati croissant'i. Jalutasime niisama hanoveris ringi, peatused CVS'is, Brambles, Dartmouth Bookstore, Lou's ja siis l6petasime green'i peal. Ja sealt edasi l2ks Dee Ashtonite juurde t66le ja mina koju. Viisin taara ja pakendid 2ra ja siis k2isin autot koristamas. Nii tubli olingi! Ja ylej22nud p2va s6in! yksk6ikuipalju ja yksk6ikmida. Miskit oli katki kuskil, sellep2rast ma tunnen...
Tomorrow's got to be a better day. Puhtalt sellep2rast juba, et homme plaanime Dee'ga v2hemalt 35miili s6itma minna.
Piisaut S6brad!

ootan sooja suve...

2009-06-21T21:15:00.002-04:00

Toas on palav. Yksk6ik kui palav. Aga v2ljas v6iks ka suvi olla juba...Ahjaa, Kena Suve algust ka teile!
Neljap2evast-laup2evani olime Virginia ja Blythe'iga siis (ma ei tea, kas mainisin juba). Reede hommikul sain Blythe'ilt maailma armsaima 2ratuse...kuulsin kui dee ta minu juurde t6i ja kui Blythe mind n2gi ytles oma v2ikse armsa h22lega: hiiiii! Super!...hommikul l2ksin Andrew't hoidma. Stewie Griffin siis eks. Eriti iisi oli. Hommikul kui l2ksin siis ta just 2rkas. S66tsin teda, m2ngisime, panin pesu kokku ja m2ngisime veel. Siis l2ks ta juba tuttu. Ja magas seni kuni pidin 2ra minema. Iisi, ma r22gin noh. Sealt kiirelt Hanoveri Ashtonite juurde Virginiale ja Blythe'ile j2rgi. Enne seda pidin Bolocost l2bi k2ima ja dee'le ja endale burrito rabama kaasa. Esiteks oli muidugi v6imatu parkimiskohta leida. Pidin kolm tiiru tegema enne kui parkima sain ja siis ka peaaegu, et pidin selle koha kellegi k2est 2ra napsama. Kiirelt bolocosse. Dee'le tema tavaline Classic Burrito kus tuleb pmst pooled asjad millegi muu vastu 2ra vahetada ja mina proovisin uut Hunk o'love burritot. Ja siis see kutt, kes seal teenindab: Can I have your name please?
J: Jaana
kutt: It sounds like this order is for Dagne?!
J: Yes, it is.
Kutt: I thought so...Are you related?
J: yes, we're sisters;
Kutt: Yes, you look alike. But you're the younger one, yes? have a good day!
:D
Fun...toit k2est, kiirelt autosse ja m6tlesin et olen kaval ja l2hen shortcut'i. No muidugi, ega kuskil mingeid silte pole et ajutiselt l2bik2iku pole kuna on mingid effing vilistlastep2evad. Pidin otsa ymber keerama ja sain ikkagi tynksi oma shortcutiga...Ega tegelt asi v2ga hull polnudki aga vihastasin omajagu ja pahadasin k6ikide teiste juhtidega :D
V6tsin lapsed ja viisin koju nap'ima. Head lapsed on Virgina ja Blythe. Neid v6ikski koguaeg hoida, Dee arvab sama. Tema muidugi hoiabki neid, mina ainult ajutiselt kahjuks. lapsed magasid 2ra,v2ike sn2kk ja siis jalutasime Norwichi post office'isse. Minge nyyd ruttu oma postkaste kontrollima, 2kki tuleb teile ka miskit? :p...6htus66k, vannitamine ja uneaeg. Kiirelt l2ks p2ev. Vaatasime Klairega veel Narnia esimest osa Disney Channeli pealt ja siis tuttu. Dee oli veel kolmandaski kohas t66l ja j6udis alles peale 12 tagasi.
Laup2eval oli plaan minna Queechisse Hot Air Balloon festivalile, aga ilm oli crappy ja l2ksime hoopis suure Co-op'i Dairy Day'le. K6ik oli tasuta. Sai juustu maitsa ja j2tti ja jogurtit :D. Ja vasikaid sa ka katsuda ja hobused vedasid vankrit. Jeeeeiii! Seventh Heaven.
Kahe ajal tuli Liz koju ja siis oli meil paar tundi vaba aega enne kui j2lle t66le l2ksime m6lemad. Dee tegi kodus meile rohelist smuutit. V6i mis iganes see oli. Alguses oli see p2ris r6ve kui olid ainult avokaado, spinat, idud, kurk, roheline 6un ja natuke vett. Suht halb maitse v nii, paar lonksu sai juua, rohkem ei. Siis panime banaani juurde, oli juba enam v2hem ja siis panime marju ja ka ja siis suht joodav jah :D...haha..V2ga hull...pool liitrit seda m6ga 6htus66giks. Noh tegelt kell oli alles enne 5, ja siis hiljem l2ks k6ht ikkagi tyhjaks ka. 5-11 olime t66l. 5 last kahepeale. T2itsa ok oli tegelt, teenisime ka h2sti, m6lemad $90 :D:D....jaaaa koju tuttu peale seda ofkoors.
T2na hommikul l2ks 7 ajal uni 2ra, siis sundisin end magama tagasi ja 2rkasin 9 ajal uuesti. Hommikus66k. Skype kodustega ja kella 1ks t66le Ashtonite juurde.. Grace'il oli mingi kontsert ja p6hiliselt oli Pauly'ga ja eric tuli ka hiljem. Oleks v6inu vaba p2ev olla kyll, oleks puhata ja m2ngida tahtnud, aga noo, loodan j2rgmise n2dalavahetuse peale.
6htus66giks tegime quiche'i brokkoli, kana ja tomatiga. Eriiiiti hea tuli ja siis j6ime m6lemad Dee'ga yhed vodkad w/ginger ale, lemon and cucumber...
Ja millega teie tegelenud olete armsad kallid s6brad?

igatseb!

2009-06-20T09:36:00.007-04:00

Rain rain go away, come back on another day...

2009-06-18T22:03:00.002-04:00

Eile oli tsill. Mina olin Maggie lastega ja Dee Ashtonitega. Eriti m6nus ja soe ilm oli ja siis Dee tuli oma lastega meie juurde. Maggiel on tagahoovis tiik ja v2ike liivarand ja siis lapsed m2ngisid vees ja meie peesitasime toolidel Dee'ga ja lugesime gossip ajakirju( vana hea ):)...Natuke sain vist p2ikest ka, oligi juba vaikselt selline lubjakivi tunne kust valgust tagasi peegeldab. Lunchi s6ime ka Peppersite juures ja siis l2ksime Hanoveri Ashtonite poole. M2ngisime seal natuke aega, ootasime Gracey koolist koju & l2ksime green'ile igakolmap2evasele farmer's marketile. Lapsed s6id seal 6htus66gi (maasikad, sai, popkorn, limonaad ja muu selline sn2kk)...Ja oligi juba p2ev l2bi. nii m6nus.
T2na on vihma m6nusalt kallanud, aga siiski on p2ris okei p2ev olnud. Arvasin hommikupoole, et t2nane venib m6nusalt, aga ei, p2ris chillilt l2ks. Hommikul tulime Tibby ja Izzyga siia Dee juurde Norwichisse. Tema oli Virginia ja Blythe'iga. Lapsed m2ngisid ja s6id l6unat koos. Siis Peppersid koju ja Laura (aupair) l2ks nendega ujumistundi. Mina tegin natuke prjecteid ja kraamisin laste j2relt asjad kokku ja Dagne juurde tagasi. Veits puhkust ja s6itsime West Lebanoni. Dee pidi kirosse ragistama minema. Nooo ja ofkoors, vihma sajab eksole ja siis on avariid kohe igalpool, sest v2hegi kui ilmastikuolud muutuvad, muutuvad ka ameerilased veel rohkem s6iduoskamatuteks. Ja korralikud ummikud olid tekkinud. Dee j2i veits hiljaks ja Blythe hakkas ka n2ljaseks muutuma juba. Mul oli lunchbagis steak'i ja andsime talle seda siis pisikeste tykkidena :D...Virginia ja Klaire s6id ka seda isuga. Ikka v2ike steak sn2kiks ju, v6i mis?...Kiirelt kodust l2bi, v6tsin tossud, mis hommikul maha j2id, postkasti peatus (ma ju endiselt ootan teilt k6igilt joonistusi ja pr22nikuid) ja siis Co-opi toidupoodi. G, n2gime Andrew't ka :p...Okey then, I'll talk to you later, buddy! :D...liiga naljakas..(sorry, kes teab see teab). Klaire ytles: tal olid naljakad hambad...
Toidupoes k2idud viis Dee mind Ashtonite juurde. Olin seal kaks tundi. Lapsed pessu ja natuke muuvisid ja tuttu. Hea! ja siis hakkasin koju minema, t6mbasin tossud jalga juba ja Deb kysis, et kas Dee juba siin. ytlesin, et ei, ma l2hen jala tagasi. Deb: Kuhu tagasi?? ...Noh, Norwichisse. Deb: You girls are just crazy...Jah, ikka on crazy mingine 35-40min jalutusk2ik koju. Pole siis ime kui ameerikas paksuks l2heb kui sellist vahemaad crazyks pidada, eksjuonju...
Olgugi, et ma j6udsin suht hilja koju, grillisime l6he ja s6ime spinatit maasikate, avokaado ja feta'ga...mmmm! :p

Head 66d ja tere hommikust, rohkem ei jaksa...

kl6psud

2009-06-17T21:04:00.008-04:00

V66rad varbad ja v66ras kaabu

The Munchies... :p

parem hilja kui mitte kunagi

2009-06-16T20:46:00.002-04:00

niih, olen juba mitme inimese k2est pahandada saanud, et ma blogi t2iendanud pole. Aga ausalt noh. Pole aega olnud v6i siis lihtsalt olen 6htul nii v2sinud, et ei j6ua sellega tegeleda ja tahaks lihtsalt teki alla pugeda...sorrrrry
Yleelmine n2dalavahetus k2isime Bostonis. Siis olid poisid ka veel siin. Reedel peale t66d l2ksime. J6udsime 7 paiku 6htul sinna. 66bisime Ritz-Carlton residences, kus yhel perel korter on. Valet parking, uksehoidjad ja toateeninduse saab ka tellida korterisse, k6igest muust luksusest r22kimata...V2ga vip yhes6naga. Pluss see, et korter oli 30 korrusel, v6imalik, et mitme miljoni vaatega. Jalutasime linna, saime Gorani 6e Tina ja tema kuti Niciga kokku ja l2ksime s66ma sellisesse kohta nagu The Otherside. Seal serveeritakse terve p2ev l2bi hommikus66gi menyyd lisaks tavalisele menyyle. v2ga kihvt. head sandwichid olid ja j6ime Deega yhe siidri ka kahepeale, mis maitses ka p2ris hea. Koju j6udes j6id poisid 6lut ja meie Tina ja Dee'ga tegime yhed viinaj6hvikamahlakoksid. V2lja me ei jaksanud minna, k6ik olid maru v2ssud. Ja siis Goran ja Nic hakkasid vaidlema seal ja tuju l2ks 2ra k6igil ja nii j2igi. Hommikul olime Klaire ja Deega meie k6ige varajasemad 2rkajad. Jalutasime linna v6tsime kohvi ja Klaire kakaod ja l2ksime Bordersisse ajakirju lugema. Hiljem saime teistega ka kokku ja l2ksime k6ik koos "hommikust" s66ma. Selleks ajaks oli kell juba lihtsalt suht l6unas. Peale seda jalutasime niisama Bostonis ringi, k2isime m6ningates poodides ja siis j6e 22res. Seal pikutasime purde peal m6nda aega. Eriti chill oli, oleks v6inud j22dagi sinna. Edasi l2ksime sealt kesklinnas olevasse parki ja hakkasimegi juba 6htus66gi kohta otsima. Eriti haige oli see, et kell 7 juba ei lastud alla 21 sisse ja nii me pidime p2ris mitmest kohast m66da k6ndima, kuni l6puks yhte iiri pubisse sisse astusime. Paistis selline iiri pubi, aga noh, s66k oli ikka ehtne america. rasvaneeee fish& chips ja siis burgerid ofkooors. Koju j6udsime alles peale 10. Kiired koksid ja Kenile 6lu. Pessu ja peole!..Goran oli haige ja Dee j2i temaga koos koju. Sander ja Klaire ka ofkoors. L2ksime Keniga Suite'i, kus oli vene pidu ja saime seal Tina ja Niciga kokku. T6 menja nje ishi lugu lasti ka. Saime keniga kaasa laulda. Ja siis muidugi tyypiline ameerika tantsimine kus h66rume k6ik r2ngalt yksteise vastu et siis on h2sti lahe. ja rongis v6iks ka h66ruda. Aga v2hemalt Nic ytles et ma olen awesome ja Tina arvas ka, et ma tantsin h2sti, nii et j2relikult oskan ma h2sti h66ruda teiste vastu :D...haa haa
Pyhap oli kortetri koristamine ja siis s6ime pikniku hommikus66ki pargis. Jalutasime. Saime tinaga kokku, sest ta s6itis New Jersey'sse tagasi. jalutasime veel ja oligi kojus6it. Teepeal tegime shopingupausi Salemis. ja j6udsime kossu ajaks koju tagasi. Poisid vaatasid kossu ja mina arvatavasti pugesin teki alla.
N2dala sees sai k6vasti t66d tehtud. Poisid chillisid niisama ringi. Shoppasid ofkoors. K2isid hike'imas. T66l kaasas meiega ja siis oligi juba uus n2dalavahetus. Reedel s6ime hiinakat ja vaatasime muuvit He's just not into you. P6hiliselt vaatasime seda Dee ja mina. Ken ostis Wii ja siis nad m2ngisid seda Klairega yleval toas. j6ime veini ka Dee'ga. ja siis telekas n2itas just banaani ja Dee ytles, et talle ei meeldi see banaan. Tegelt talle ei meeldinud see vein eriti. Mina arvan, et hea oli.
Laup2eval k2isime Six Flags l6bustuspargis. mingine 2h tee sinna. Olime seal 11-5ni...J2rjekorrad p6hiatraktsioonidele olid aga 30-60minutini. Siuke korralik j2rjekorras seismine ikka. Kannad olid p2eva l6puks p2ris l2bi. Peale six flagsi l2ksime veel muidugi j2rjeordsele shopingule. Holyoke mall'i ja koju j6udsime alles peale 11!
Pyhap hommik oli yle pika ajal ainuke kus saime magada kaua tahtsime, aga ofkoors kui saad magada siis 2rkad eriti vara. @rkasin hommikul mitu korda varakult ja sundisin end tagasi magama aga l6puks olin ikka 9 paiku yleval. Suht terve p2eva oli halb tuju. ei tea kas siis v2simusest v6i mis v2rk oli. 6htul l2ksime Leatherwoodidele kylla. Sinna j6udsime k2isid Klaire, Ken ja Sander ujumas bassus koos Chapin'iga. Meie deega veinitasime ja ajasime Lo, Olivia, Maggie Sue, Rhyani ja Davidiga juttu. 6htus66giks oli Lo grillinud krevette. mmmmm, eriti head! ja magustoiduks saime Anna Horvathi tehtud rabarberi kooki vanilje j2tiga. Jesss..heaaa. Ja siis viisid David ja Lo meid oma uut maja vaatama. Septembris kolivad loodetavasti sisse, mis t2hendab, et mina n2en peaagu valmis produkti ka. V2ga cool. Ja siis neil on kaks Bichon Fries koera ja nad v6tavad augustis Puudlikutsu ka :D Ulme...
Eile viisime poisid lennujaama. Hommikul tehti veel kohalikud shopingud 2ra, mis oli tegemata ja siis s6itsime Premium Outlet'idesse, kus Ken ja sander said oma viimased rahad laiaks lyya. Believe it or not, aga mina ja dagne ei ostnud yhtegi asja! Uskumatu. aga burtoni poe oleksime peaaegu tyhjaks ostnud kui raha oleks olnud. Vot!
Siis k2isime Chillis s66mas. K6ik v.a. Klaire tellisime sama toidu, v2ga originaalne. ja oligi aeg lennujaama minna. Kiire check in ja passikontroll ja poisid olidki silmapiirilt kadunud...
T2na oli j2rjekordne t66p2ev, mis venis nagu sinu pl2tu kylge kinni j22nud n2ts sooja asfaldi pealt...Eriti v2sitav kuidagi. peale t66d grocery shopping, ehk siis toidupood. Koju j6udes pidime k6ndima minema Dee'ga aga v2simus oli tappev. L2ksime siis Klairega bassu 22rde kaasa. tema ujus, meie vaatasime pealt (j2relvalveta ei v6i ujumas k2ia lapsed siin ridaelamute bassus). Tulime tuppa, tegime steak'i ja lillkapsast. Ja siis parim nali on see. et sissejuhatuseks G kinkis Dee'le ja mulle kondendspiima, et ma siia kaasa v6taks. T2na hommikul l2ks seda vaja, sest kohvikoor oli halvaks l2inud, Dee kasutas seda siis. Mina suhkruga kohvi teadagi ei joo ju. Kasutasin fatfree piima, mis pmst oli nagu vee lisamine kohvile. :D...Noo eniveis, andsin 6htul Klairele ka maitsta. Klaire: mmmm, nii hea, pane mulle kaussi!
Ikka s66me kondenspiima kausist, eks?
Olge musid, ja kirjutage mulle ka ikka oma tegemistest. ait2h.

Hunt Kriimsilma 9 ametit...

2009-06-01T22:53:00.002-04:00

Esimene amet...hakkasin juuksuriks:

Everything's the same...yet different

2009-05-31T20:31:00.002-04:00

...sorry kallikesed, aga eile ma siiski ei j6udnud siia sissekandeid teha. Ajasin yksk6ikkuikaua Mikuga juttu netis ja siis saatusime Dee'ga koduvideosid vaatama ja siis oli juba liiga hilja, ja uni ja peavalu ja magama minek...
...ahjaaa, reedest tahtsin nii palju mainida, et seal peol, kus ma Sheryl'it aitasin laulsid yks naine ja tsikk seal mingeid lugusid kuskilt muusikalist. See tsikk laulis eriti palju h2sti ja niipalju, veel et ta l6petab mingit muusikaakadeemiat see kevad/suvi ja p2rast l6petamist l2heb Oprah Winfrey jahi peale laulma...beat that!
Eile k2isid Ken ja Sander k2isid Goraniga v6rku m2ngimas ja meie Klairega l2ksime Dee'ga t66le kaasa. Dee oli Virginia ja Blythe'i juures. Blythe on eriti r66msameelne ja very easy to please ja Virginia on eriti asjalik. Tuli kallistas kohe ja peale l6unauinakut kysis kohe esimese asjana Dee k2est: Is Jaana still here???...I guess she missed me (A)...
L6unat k2isime lastega Bolocos s66mas. Gosh, see on ka endiselt sama hea nagu ma m2letasin. Vana hea Boloco, seal me hakkame elama ma usun. Some things just won't change, right GG?
Dee oli 4ni t66l, siis k2isime poistel j2rel ja Dee l2ks ratast s6itma. meie tulime koju ja tegime koduchilli. Goran tuli ka kylla 6htul ja poisid j6id 6llet ja meie olime niisama m6nusad...Okei ma olin rohkem kui niisama m6nus, j6in ka yhe strongbow siidri. jep jep...
T2na oli shopingu p2ev. Hommikul tegin pannikaid (pyhap2evad on igalpool pannikap2evad). 12 paiku s6itsime siis Manchesteri shopingule. Nii umbes pooleteisetunni tee...Poisid shoppasid korralikult ikka. Meie Dagnega olime suht rahulikud, for the simple reason, et raha polnud...
Nyyd on k6ik v2sinud ja ootame 6htus66ki. Ken ja Sander panevad reisiplaane paika. P6rutavad homme Washingtoni ja sealt edasi NYC'sse...N2dalavahetusel saame poistega Bostonis kokku ja teeme seal 2ktsionit...
Homme on juba asjalik t66p2ev arvatavasti...loodetavasti. Muidu tuleb laiskus ka peale veel. Ajavahega hakkame ka enam'v2hem 2ra harjuma. Isegi kohvi ei ole pidanud nii palju jooma kui eelmine sygis kui siia sai tuldud...v6i yleeemine siis juba.
Niih ja siis Klaire huumorit ka natuke:
Klaire v6ttis eile hommikul tyhja k6hu peale vitamiine ja tal hakkas nendest halb ja siis kuulsime, et ta oksendab vetsus. L2ksime sinna ja Dee kysis et mis sa teed Klaire? Klaire vastu et mis sa ei n2e siis v??
..no damn, kui kohe yles ei kirjuta siis ei j22 meelde ka...kindlasti on rohkem huumorit Klaire teinud, aga hetkel ei tule v2simusega meeldegi miski...
Homseni kullakesed
musikallipai

In America

2009-05-29T21:04:00.000-04:00

hei kallid,

V6tan end siis kohe k2sile ja r22gin teile natuke, kuidas meil siin l2heb.
Esiteks pean kohe 2ra mainima, et ma olen juba oma s6prade Ben & Jerryga kohtunud ja nad on t2pselt nii head nagu ma m2letasin. V6ibolla isegi, et veel paremad. Price Chopperis oli sale ja Dee l2ks hulluks - ostis 16 erinevat Ben&Jerry j22tist koju! Chunkey Monkey, Mint Chocolate Cookie, Chocolate Chip Cookie Dough, American Dream...uuuh, name just a few :p...
Reis siia sujus meil p2ris okeilt, olgugi, et kokkuv6ttes see 24h reisimist v2sitas ikka korralikult. 2h autoga Tlna, laevaga Helsingisse, taksoga lennujaama, lennukiga Londonisse 3h, kaks ja pool tundi ootamist (Klaire oksendas peale Londonisse lendu ja enne Bostonisse lendu), lend Bostonisse 7h ja 15min, migratsioonist! saime eelviimastena l2bi. 6nneks sujus k6ik suurep2raselt ja eriti lebolt. Dagne oli juba vaikselt hullumas, sest kartis et meid on tagasi saadetud v midagi, sest maru kaua l2ks. Peale 11 saime lennujaamast v2lja ja siis veel 2h autos6itu Dee juurde. oooooeh, p2ris kreisi. magama saime siis 2 paiku ja juba 7 oli uni kadunud. Juhheiii!
T2na suutsin juba eriti tubli olla ka ja k2isin t66l. 11-3ni ja teenisin korralikud $70...Vupiduu. aitasin Sherylil tema juures mingil yllatus-synnip2eva-lunchil asjatada. Paninisid tegin ja pesin n6usid yksk6ikkuipalju. Yhes6naga serveerisin ja koristasin ja tasus 2ra see vaev. P2rast l2ksime Ashtonite juurde, kus Dee oli ja siis viisime Dee lapsed West lebanoni j22tist s66ma ja m2nguv2ljakule. Ja seal ma kyll tundsin juba t6esti, et nyyd viskab deliiriumisse. Dee viis lapsed koju. Mina Keni ja Sanderi koju ja siis l2ksin Deele ja Klairele j2rgi. R2ngad ummikud olid ja siis ma tundsingi, et j22n magama sinna samma rooli taha. keerasin siis muusikal volyymi yles ja lausin k6vasti ja valesti kaasa. Yksk6ikkuihea tunne oli! :)
P2rast Dee t66d k2isime veelkord West Lebanonis syya ostmas ja Bordersist v6tsime mulle kohvi ka. See kohv tegi aga olemise vist hullemaks, sest ma polnud kuigi palju s66nud p2eva jooksul ja siis hakkas justkui paha. Vesi aitas, vana hea vesi. ja l6puks sai dagne valmistatud eriti hea 6htus66k ka valmis. L6he ja oad ja riisiv2rk.
...ja siin ma siis nyyd olen. Kell on juba v2ga 6htus minu jaoks. Olen 9ni vastu pidanud aga alates kella 4st oli siuke deliiriumis oleks, et hullumaja...Noh siiamani on siiski vist ja nyyd hakkab peavalu tulema, et peab kerra 2ra t6mbama...Ei ole m6tet yle ka pingutada eksole. Homme on ka p2ev.
ahjaa, Klaire muidugi laseb puhast kulda meile ka koguaeg. Lennujaamas pakkusin n2tsu k6igile. Neid orbiti omi, paberi sees ja yks kukkus maha. Sander ytles et ta v6ib selle v6tta. klaire ytles et ole 6nnelik, et see paberi sees on!
S6itsime lennujaama vist. Ken kysis kas Sander on n2rvis ka. Klaire ytles, et muidugi on, ta pole ju Dagnet kunagi varem n2inud.
Yleookeani lennul Klaire magas enamuse ajast. Ei s66nud ega miskit, v2rises lausa mul seal k6rval vahepeal. Pakkusin talle igasuguseid erinevaid toite ja v2rke aga ta ei tahtnud midagi. Siis suht lennu l6pus pakutakse sandwiche ja kitkati shoks oli ka. Pakkusin siis Klairele seda shoksi ja ta nagu ytles et tahab aga j2i kohe j2lle tukkuma. Ajasin ta siis uuesti yles ja pakkusin veel seda shoksi. ytles et ta ei taha, ta teab kyll kuidas see maitseb, s66b Dagne juures :D...
Okei, aitab. Rohkem ei teamidagi....
head 66d ja tere hommikust. piisaut

krussis

2008-12-14T13:20:00.000-05:00

preparty @ vana-posti

2008-12-07T03:21:00.000-05:00

hommikukohv

2008-12-07T03:18:00.000-05:00

avastab

2008-11-26T00:44:00.000-05:00

risti ja rästi, me teeme seda hästi

2008-11-06T11:21:00.000-05:00

bookworm

2008-11-05T14:55:00.000-05:00

?

2008-11-05T06:57:00.000-05:00

♥

2008-11-05T06:39:00.000-05:00

saaremaal oli mönus

2008-11-04T08:19:00.000-05:00